N, 2.02.2023

Olaf Esna pajatab ⟩ Siberist Eestisse naasnud Tõstamaa kooli direktor tõusis haridusministriks

Olaf Esna
, bibliofiil
Siberist Eestisse naasnud Tõstamaa kooli direktor tõusis haridusministriks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Voldemar Oja pidas haridusministri ametit
koguni seitse aastat (1951-1958).
Voldemar Oja pidas haridusministri ametit koguni seitse aastat (1951-1958). Foto: Elle Kiikeri Erakogu

Tuleb välja, et peaaegu kõik Pärnumaa vallad, linnadest rääkimata, võivad uhkustada oma piirides sündinud ministritega. Ka Tõstamaa (praegu osavald) vald pole naabritest kehvem, sest 3. juunil 1894. aastal sündis Tõstamaal Voldemar Oja. Paraku napib tema kohta teavet. Ametlike andmete kohaselt olevat ta lõpetanud 1911. aastal Tartu õpetajate seminari, aga õppeasutuse 100 aasta juubeli puhul (1828–1928) üllitatud raamatus sellenimelist vilistlast ei ole.

Tuleb välja, et peaaegu kõik Pärnumaa vallad, linnadest rääkimata, võivad uhkustada oma piirides sündinud ministritega. Ka Tõstamaa (praegu osavald) vald pole naabritest kehvem, sest 3. juunil 1894. aastal sündis Tõstamaal Voldemar Oja. Paraku napib tema kohta teavet. Ametlike andmete kohaselt olevat ta lõpetanud 1911. aastal Tartu õpetajate seminari, aga õppeasutuse 100 aasta juubeli puhul (1828–1928) ­üllitatud raamatus sellenimelist vilistlast ei ole.

Kooliõpetaja ametisse astus Oja samuti Pärnumaal Reiu vallas. 1915. aastal siirdus ta Siberisse sealsesse eesti kooli õpetajaks, aga enne õppetöö algust tuli tal kroonu riided selga panna ja hakata riiki kaitsma. Pärast sõjaväest ­vabanemist 1917. aastal suundus ta uuesti Siberisse ja töötas aastakümneid kooliõpetajana Krasnojarski krais ja Irkutski oblastis. ­Ilmselt tänu kolgastes töötamisele ei sattunud Oja stalinliku tapatalgu ohvriks.

Ajalehtedes Töörahva Hääl, Sotsialismi Tee ja Säde ilmunud artiklid Voldemar Ojast.
Ajalehtedes Töörahva Hääl, Sotsialismi Tee ja Säde ilmunud artiklid Voldemar Ojast. Foto: Digar

NLKPsse astus ta alles aastal 1945. Pärast kolmkümmend aastat kestnud töötamist väljaspool kodumaad pöördus Oja 1947. aastal tagasi Eestisse ja, ime küll, veel sünnikohta Tõstamaale, kus temast sai Tõstamaa 7-klassilise kooli ehk selleaegse tava kohaselt mittetäieliku keskkooli direktor.

1950. aastal tõusis – pärast Tõstamaa Rammuka küla mehe Nikolai Karotamme lahtikangutamist – Eesti NSV parteijuhiks Ivan Käbin (eestipäraselt Johannes ­Käbin) ja hakkas kaadrit puhastama. Nii sai haridusministriks Leonid Lentsma, kes omakorda tõi oma asetäitjaks Voldemar Oja Tõstamaalt.

Eks nad kõik olid aastakümneid viibinud “suurel kodumaal” ja põhjalikult tuttavad “vene maailmaga”. Ministrite nõukogu esi­mehe kohalt pukseeris Ivan Käbin minema staažika kommunisti ja poliitvangi Arnold Veimeri ning tema asemele tõusis järjekordne “suure kodumaa” koolitusega saarlane Aleksei Müürisepp. Loomulikult sai tema kabinetis haridus­ministriks Voldemar Oja.

Tõstamaa mõis 1950ndatel aastatel, mis tollalgi oli kasutuses kohaliku koolimajana.
Tõstamaa mõis 1950ndatel aastatel, mis tollalgi oli kasutuses kohaliku koolimajana. Foto: Tõstama Keskkooli Fotokogu

1951. aasta 29. märtsist algas tema ministriaeg. Oja jätkas haridusministrina järgmiseski valitsuskabinetis kuni 1958. aasta 1. novembrini, mil andis ameti üle ­Arnold Greenile ja jätkas tööd ­haridusministri esimese asetäitjana kuni 1961. aastani. Pensionile läks ta 1964. aastal. Oja suri ­Tallinnas 7. augustil 1989. aastal ja on maetud Metsakalmistule.

Oli 1951. aastast ENSV teeneline õpetaja. Teda autasustati kahe Tööpunalipu ja Lenini ordeniga. Oli Eesti NSV ülemnõukogu III ja IV koosseisu saadik ning ka NSV Liidu ülemnõukogu III koosseisu saadik. Partei liinis oli tõenäoliselt ametikoha tõttu EK(b)P kesk­komitee liikmekandidaat pärast ­ VI kongressi 1951. aastal.

Oja oli ilmselt rahulik töömees, keda taga ei kiruta ega ka eriti kiideta.

Märksõnad
Tagasi üles