N, 2.02.2023

Silvia Paluoja ⟩ Põgenikepunkt pole hotell

Silvia Paluoja
, vabakutseline ajakirjanik
Põgenikepunkt pole hotell
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Naiskodukaitse evakuatsioonirühm sai piltlikult öeldes esimesed tuleristsed, sest hiljuti Kaitseliidu hõlma all moodustatud üksus harjutas esimest korda koostööd üle saja igas eas sisepõgeniku majutamisel.
Naiskodukaitse evakuatsioonirühm sai piltlikult öeldes esimesed tuleristsed, sest hiljuti Kaitseliidu hõlma all moodustatud üksus harjutas esimest korda koostööd üle saja igas eas sisepõgeniku majutamisel. Foto: Mailiis Ollino

Raeküla inimesed pöörasid või kaela kahekorra, nähes koolimaja peasissekäigu ees “lapilistes” relvastatud valvet, ja küsisid nii endalt kui linnaosa ühismeedias, mis toimub. Rahulikul jõulukuu laupäeval enne teist adventi nende koduukse all, sest rahutus maailmas pole paraku miski välistatud.

Paanikaks polnud seekord põhjust. Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonnas toimuva suurõppuse Orkaan nii-öelda alaõppuse stsenaariumi järgi põgenesid pealinna ja sellega piirneva maakonna elanikud vaenuliku x-riigi rünnaku ohu eest, suunaks Läänemaa ja suursaared. Samal ajal andis transpordiamet teada, et laevaühendus Virtsu ja Kuivastu vahel on tehniliste rikete tõttu katkenud ja Virtsu sadamas on elektrikatkestus. Valitsus kehtestas riigis kõrgendatud kaitsevalmiduse ja eriolukorra, päästeamet sai korralduse alustada humanitaarkriisi leevendavat evakuatsiooni.

Õnneks oli see vaid õppus, sündmustik välja mõeldud, kuid ametkonnad pidid tegutsema nagu päris. Naiskodukaitse evakuatsioonirühm sai piltlikult öeldes esimesed tuleristsed, sest hiljuti Kaitseliidu hõlma all moodustatud üksus harjutas esimest korda koostööd üle saja igas eas sisepõgeniku majutamisel. Pühapäeval anti “mängijatele” ametlikest kanalitest teada, et ohtu pole ja nende kodutee on vaba.

Keeruline olukord võib meid tabada minutipealt ja aastaajast küsimata, näiteks ulatuslik elektrikatkestus.

Silvia Paluoja.

Selle poolteise ööpäeva järeldusena on sisepõgenikel ekslik arvata hotellitingimustesse sattumist. Peatähtis peaks neile olema turvalisus, katus pea kohal, võimalus ööbida soojas ruumis ja saada kõht täis. Ootamatult tekkinud vaba aja täitmise tegevused boonusena juurde.

Päästeamet ei üllita kriisiolukordade käitumisjuhiseid paberi raiskamiseks ega soovita Naiskodukaitse Ole valmis! kriisiäppi alla laadida suurest IT-vaimustusest. Need juhised on vajalikud, et teaksime targalt valmistuda olukorraks, mis meid argielust välja tirib ja parimal juhul koduseinte vahele jätab.

“Me ei saa agressiooniks täielikult valmis olla, aga me peame kasutama seda, mis on olemas. Tähtsaim on elanikkonna teadlikkus oma võimalustest, aga ka kohustustest. Igasuguseks kriisiks valmistumisel on oma ülesanded nii elanikel endal, kogukondadel, omavalitsustel kui riigilgi,” rõhutasid kaitseväe juhataja Martin Herem ja päästeameti peadirektor Kuno Tammearu (vt PM 13.07.2022 “Meil tuleb sõja aja elanikkonnakaitseks valmis olla”).

Keeruline olukord võib meid tabada minutipealt ja aastaajast küsimata, näiteks ulatuslik elektrikatkestus. Kas oleme varuvariandid läbi mõelnud? Silme ette kangastub teleuudiste pilt Ukraina ajaloolisest sadamalinnast Odessast, mis agressorriigi raketirünnaku järel jäi elektri, toasooja ja veeta. Vaid mõni aasta tagasi astusin selles miljonilinnas mööda Potjomkini trepi 192 astet ... Ukraina häirekell lööb nii valjusti, et kriibib iga humaanselt mõtleja hinge. Me oleme Eestist sirutanud käe, aitamaks rahvust, kes paneb kurjusele kangelaslikult vastu.

Jõulukuu esimese nädalavahetuse õppuse ajal “tekkis” sisepõgenike evakuatsioonikeskuseski elektrikatkestus. Targasti olid toiminud need, kes kodust lahkudes mahutasid kriisikotti tasku- või pealambi, mis on kirjas päästeameti koostatud evakuatsiooniks vajalike vahendite loetelus.

Märksõnad
Tagasi üles