Pressinõukogu Pärnu Postimees ei rikkunud head ajakirjandustava

Merili Nikkolo
, Pressinõukogu esimees
Copy
Eesti ajalehed.
Eesti ajalehed. Foto: Erakogu

Pressinõukogu arutas Andrei Korobeiniku kaebust Pärnu Postimehes 21. jaanuaril 2023 ilmunud artikli "Irina Talviste: Kui oled pinnuks silmas" peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Tegemist on Pärnu abilinnapea arvamuslooga umbusaldusavalduste, arupärimiste ja oma töö kohta.

Andrei Korobeinik kaebas pressinõukogule, et artikkel sisaldab teda puudutavaid valeväiteid ja teda on mainitud artiklis nimeliselt. Kaebaja ei ole rahul, et leht lubas mitmel korral, et avaldab tema vastulause, kuid lõpuks keeldus. Kaebaja leiab, et sellega on lehe arvamustoimetaja rikkunud kolme enda lubadust. Kaebaja hinnangul annab Pärnu Postimees sõna võimuerakonnale ega lase opositsioonierakonna esindajal valesid ümber lükata. Kaebaja hinnangul ei ole see aus ega igakülgne teave ühiskonnas toimuva kohta.

Pärnu Postimees vastas pressinõukogule, et Irina Talviste artikkel oli reaktsioon talle tehtud opositsiooni umbusaldusavaldustele, millega seonduvat ja ka opositsiooni etteheiteid kajastas leht varem ja samas lehenumbris. Leht selgitas, et Talviste kirjutis ilmus lehe "Kajab" rubriigis, kus on reaktsioonid, kirjad, vastukaja. Leht leidis, et Korobeiniku vastulause viimast verisooni ei saa toimetuse hinnangul käsitleda vastulausena, sest selles ei ole vastuväiteid teda puudutavale Talviste artiklis. Leht möönis, et arvamustoimetajast oli ennatlik anda avaldamiseks lubadusi enne artikli lõppversiooni nägemist.

Vastulausega on õigus parandada faktivigu ja tsitaate ja vastulause olemus ei seisne uue arvamusloo avaldamises.

Pressinõukogu otsustas, et Pärnu Postimees ei rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu hinnangul ei sisalda Irina Talviste artikkel Andrei Korobeiniku kohta selliseid süüdistusi, mis oleks vajanud vastulauset. Kui arvamustoimetaja aga lubas vastulause avaldada, oleks pidanud kaebajaga jätkama läbirääkimisi, et soovitud vastulause saaks toimetuse visioonile ja vastulause nõuetele vastav.

Pressinõukogu selgitab, et vastulause eesmärk on anda isikule võimalus tema kohta avaldatavate tõsiste süüdistuste korral neid kommenteerida. Vastulausega on õigus parandada faktivigu ja tsitaate ja vastulause olemus ei seisne uue arvamusloo avaldamises.

Pressinõukogu soovitab toimetustel esmalt välja selgitada soovitava vastulause sisu ja siis otsustada selle avaldamine, sealhulgas see, kas see vastab vastulause olemusele.

Tagasi üles