Audru laste naljandid ja pajatused said raamatusse

Valmis kolmas osa raamatute sarjast “Audru laste loomevakk”. Pildil tublid raamatu kaasautorid Jõõpre koolist. Foto: Liis Künnapas

Varasematel aastatel “Loomevaka” sarjas ilmunud muinasjutud ja muistendid said seltsiks kolmandagi raamatu, kuhu Audru osavallas elavad õpilased kirjutasid vahvaid pajatusi ja naljandeid ja tegid neile illustratsioonidki.

Toredad meenutused ja humoorikad lood aitasid üles kirjutada nii õpetajad kui lapsevanemad ning illustreerimisel juhendasid õpilasi osavalla koolide kunstiõpetajad.

Sarja idee autori ja toimetaja, Jõõpre kooli õpetaja Helle Kirsi sõnutsi võttis kaks aastat, et koguda kokku lood, neile tehtud illustratsioonid, välja selgitada parimad, leida rahastajad ja kõik raamatuks köita.

Seekord pääses raamatusse enamik võistlusele saadetud lugusid, seepärast otsustasid korraldajad, et iga kirjutaja väärib tunnustust ja auhinnalisi kohti välja ei anta, sest kõik on võitjad.

Kuna illustratsioone saabus võistlusele rohkem kui lugusid – lausa 115 –, aitas parimad joonistused raamatusse valida žürii Pärnu kunstide koolist: õpetajad Kristel Pajos ja Ene Riso. Kõik autorid, juhendajad ja abilised said raamatu endalegi mälestuseks, ülejäänud huvilised saavad omale Audru laste Loomevaka kolmanda köite eelmiste kõrvale soetada Audru muuseumist.

"Audru laste loomevakk III. Pajatused ja naljandid"

Minu vanavanaisa lugu

Minu emapoolne vanavanaisa Eduard oli tuntud kui naljamees. Samal ajal oskas ta kõike teha. Enne teist maailmasõda oli ta üles ehitanud jõuka Männiku talu. Isegi ilusa BMW oli ta omale ostnud. Selle võtsid venelased sõjas ära. Aga vanavanaisa ise pääses sõjast õnneks eluga. Tema otsustas, et ei soovi võõraste ehk siis venelaste ega sakslaste eest sõdida. Nii läks ta koos teiste külameestega metsavennaks. Aga siis tuli Männiku tallu kaugelt üks naissoost sugulane. Selline natuke kohtlane ja tumm naine, oli perele igati abiks heinateol, põllutöödel, loomade talitamisel ja köögitöödel. See oli tegelikult minu vanavanaisa Eduard, kes oma küla näiteringis õpitud oskusi kasutas. Pärast sõda imestati aga külas, et kust need lapsed Männiku tallu sündisid, kui Eduardi kodus polnud.

Ats Saunanen, 7. klass, Audru kool

Minu vestlus vanaisaga

Mina: Vanaisa, palju sa pensioni saad?

Vanaisa: Mina saan 400 eurot ja vanaema saab 400 eurot, kahepeale 800 eurot.

Mina: Siis pead veel pensionäre juurde võtma, saate rohkem raha.

Lisette Lasn, 4. klass, Jõõpre kool