"Audru laste loomevakk III. Pajatused ja naljandid"

Minu vanavanaisa lugu

Minu emapoolne vanavanaisa Eduard oli tuntud kui naljamees. Samal ajal oskas ta kõike teha. Enne teist maailmasõda oli ta üles ehitanud jõuka Männiku talu. Isegi ilusa BMW oli ta omale ostnud. Selle võtsid venelased sõjas ära. Aga vanavanaisa ise pääses sõjast õnneks eluga. Tema otsustas, et ei soovi võõraste ehk siis venelaste ega sakslaste eest sõdida. Nii läks ta koos teiste külameestega metsavennaks. Aga siis tuli Männiku tallu kaugelt üks naissoost sugulane. Selline natuke kohtlane ja tumm naine, oli perele igati abiks heinateol, põllutöödel, loomade talitamisel ja köögitöödel. See oli tegelikult minu vanavanaisa Eduard, kes oma küla näiteringis õpitud oskusi kasutas. Pärast sõda imestati aga külas, et kust need lapsed Männiku tallu sündisid, kui Eduardi kodus polnud.

Ats Saunanen, 7. klass, Audru kool

Minu vestlus vanaisaga

Mina: Vanaisa, palju sa pensioni saad?

Vanaisa: Mina saan 400 eurot ja vanaema saab 400 eurot, kahepeale 800 eurot.

Mina: Siis pead veel pensionäre juurde võtma, saate rohkem raha.

Lisette Lasn, 4. klass, Jõõpre kool

Audru laste naljandid ja pajatused said raamatusse

Galerii Nooruse majas anti üle aasta kultuuripreemiad