Taskuhääling ⟩ “Sõnu ei söö”: kumb kestab kauem, kas Jannseni pronkskuju või ajaleht?

Taskuhäälingu “Sõnu ei söö” stuudios olid Siiri Erala, Raido Keskküla ja Margus Mets. Foto: Urmas Luik

• Lehe väljaandmine on läinud viimase paari aasta jooksul kaks korda kallimaks.
• Hoiame suvel ilmumiskordi vähendades ära uue hinnatõusu.
• Anname paberlehe tellijatele suveks tasuta ligipääsu meie veebiväljaandele.

Eelmisel nädalal sai avalikuks, et leht ilmub sel suvel, juunist kuni augustini harvem: senise viie korra asemel kolm korda. Kuigi muutus on ajutine ja sügisel jätkub kõik taas vanaviisi, on teema siiski meie tellijale niivõrd oluline, et võtsime selle oma jutusaates luubi alla. Tallinnast sõitis seepärast Pärnusse toimetuse kunagine juht, praegune Postimees Grupi maakonnalehtede vastutav väljaandja Margus Mets. Stuudios oli ka Pärnu Postimehe praegune peatoimetaja Siiri Erala. Küsimused esitas arvamustoimetaja Raido Keskküla. Kuna kõik saateosalised on kolleegid, rääkisime sinatades.

Keskküla: Räägime kõigepealt selgeks: miks ilmumiskordade vähendamine ette võeti?

Mets: No läbi optimistliku prisma vaadates võtsime selle otsuse vastu, et teile jääks rohkem aega suvisteks vabaajaüritusteks, et saaksite oma mõtted vabamaks lasta. Pärnu Postimehe paberlehe, sellise tõsise materjali lugemine võtab palju aega, aga nüüd saate nautida rohkem aega rannas, aiamaal, veeta lastega aega …

Keskküla: See oli väga tore sissejuhatus, aga räägime nüüd  natuke ka tegelikest põhjustest. Ilmumissageduse niisugune muutmine ei saa olla kergekäeline otsus.

Mets: Ma ei tea, miks sa eeldad, et ma valetan.

Keskküla: Eeldan, et otsuse taga on majanduslikud põhjused.

Mets: Eelöeldu oli osa argumentidest, aga kindlasti olid siin ka majanduslikud argumendid. Lehe väljaandmine on läinud viimase paari aasta jooksul kaks korda kallimaks. Meil ei olnud enam südant vastu suve oma lugejatele hinda tõsta. Olime teinud seda iga poole aasta tagant – viimati jaanuaris – ja meile tundus, et 16,90 eurot (Pärnu Postimehe paberlehe kuutellimuse hind, toim) on inimeste valulävi. Me hoiame suvel ilmumiskordi vähendades ära uue hinnatõusu. Sügisel tuleme kindlasti viie korra peale tagasi.

Ütleme ausalt: ega meedial ole majanduslikus mõttes väga lihtne aeg. Ja mitte ainult meedial, täpselt samamoodi väga paljudel ettevõtetel. Ainsad, kellel hästi läheb, on pangad. Nende hüperkasumitest loen kogu aeg, see tuleb neil Euribori tõusu ja meie laenuintresside arvelt.

Aga lehe juurde tagasi … Ainuüksi paberi hind on poolteise aasta jooksul 100 protsenti kerkinud. Kojukanne 40 protsenti. Need on ikkagi väga olulised miljonid, mis väljaandjate taskust või arvetelt minema lähevad. Kust, millega neid asendada? Ütleme ausalt, meil ei ole südant seda raha võtta lehetellijailt.

Keskküla: Siiri, kas lehelugeja saab oma uudise ikka kätte?

Erala: Me hakkame paberil ilmuma teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti. Veebis töötame iga päev. Anname paberlehe tellijatele suveks ka tasuta ligipääsu meie veebiväljaandele. Loodan, et selline kombo – paberleht ja veeb – annab korraliku ülevaate maakonnast toimuvast.

Keskküla: Kuidas paberlehe kolm korda nädalas ilmumine mõjutab Pärnu Postimehe tööd? 

Erala: Ajakirjanikud teevad ikka niisama palju tööd, ajakirjanikest keegi koduseks ei jää ja mõneks päevaks nädalas me toimetuse uksi kinni ei pane.

Mets: Mina olen sama meelt. Tõeline Pärnu Postimehe lugeja vajab nii pabertoodet kui veebi. Nii saad kiiresti uudised kätte, kui midagi tõesti erakorralist juhtuma peaks. Aga paberleht on see, mida vähemalt mina loen õhtuti. Võtan ette pikemad artiklid, mis nõuavad kaasamõtlemist. Aga hommikul haaran esimesena mobiiltelefoni, vaatan, et maailm on alles, turvaline.

Tundub, et inimeste harjumused muutuvad: viis, kuidas ajakirjandust loetakse, kuidas ajakirjandusega suheldakse. Kui keegi oleks mulle viis–kuus aastat tagasi öelnud, et kaks kolmandikku meie veebi lugejatest tuleb mobiili kaudu, ei oleks ma seda uskunud. Ma vaatasin oma väikest iPhone’i ja mõtlesin, mismoodi see ajaleht sinna sisse ära mahub, kuidas ma seda loen … Aga telefonid läksid suuremaks, toimetused veebi tehes osavamaks ja inimesed on nüüd sellega harjunud.

Margus Mets ja Pärnu Postimehe asutaja Johann Voldemar Jannseni kuju Pärnus Rüütli tänaval. Pilt on tehtud neli aastat tagasi Jannseni 200. sünniaastapäeval. Foto: Mailiis Ollino

Keskküla: Margus, kunagi, kui sa olid Pärnu Postimehe vastutav väljaandja, siis sina selle digipaketiga siin Pärnu Postimehes alustasid. Kuidas see aja jooksul arenenud on?

Mets: Eks Pärnu Postimees ole ajas palju muutunud ja meie mõtted ja plaanid samamoodi. Ma mäletan, et kui esimene Pärnu Postimehe digiväljaanne tuli, ei mõelnud me ju, et hakkame jooksvalt sinna kohe sama päeva uudiseid panema. See oli ikkagi paberlehe peegeldus.

Aga viimase kümne aastaga on liikunud põhiline uudisvoog veebi. Paberleht ja veebisisu võivad olla hoopis erinevad.

Me ei osanud seda kõike näha ja kui ma vaataks nüüd tänasest jälle viis või kümme aastat tulevikku … Ütlen ausalt: ma jään jänni juba ülejärgmise aastaga. Ma ei oska seda tegelikult öelda, mismoodi Pärnumaa inimene tahaks Pärnu Postimehe uudiseid lugeda. Kas ta tahab jätkuvalt lehte paberil saada?

Täna lugesin ajalehest ka uudist, et antakse välja Juhan Viidingu uus plaat. Vinüülina.

Keskküla: Jaa, see on praegu väga populaarne helikandja. 

Mets: Kas ma julgen öelda, et viie või kümne aasta pärast ei ole paberil ajaleht mingil juhul vinüüli staatuses, selline krabisev eksootika? Ma ei tea seda.

Erala: Ma tahtsin lisada, et veeb paberlehe peegeldusena on tõesti ammu olemast lakanud. Paberi peal on ühtmoodi võimalused lugejat köita, talle seda sisu pakkuda, aga veebis on neid võimalusi veel palju-palju rohkem. Ma julgen siin küll oma toimetust esile tõsta: meie veebist leiab videolugusid, podcast’e, ülekandeid, väga ägedat graafilist materjali. Loo sõnum paberis ja veebis võib olla üks, aga viis, kuidas me seda välja mängime, mis lisandväärtust saame juurde panna, on väga erinev. Ma arvan, et meie paberlehe lugeja on märganud, et aeg-ajalt on lugude juurde trükitud QR-koodid, mida saab skannida oma telefoniga, ja need viivad siis veebi teistmoodi rikastatud lugudeni. Ma soovitan sellist hübriidtarbimist proovida.

Mets: Ma olen kogenud, et mõni lugu, mida olen lugenud päeval telefonist, tekitab õhtul paberil lugedes hoopis teistsuguse emotsiooni ja ma märkan muid asju. Kas siis loengi elektroonselt kandjalt lugusid kuidagi teisiti: hüplikumalt, diagonaalis, pealiskaudsemalt kui paberil?

Kas te kujutate ette: lugesin, et osa inimesi ei peagi enam lugu hommikusest auravast kohvitassist, vaid võtavad sisse kofeiinitableti. Kas see on sama emotsioon? Vist ei ole. Meil on tajusid ju rohkem kui üks.

Erala: Me tegime Pärnu Postimehes hiljuti just selle nii-öelda kofeiinitableti valmis: võtame igal reedel kolme minutiga kokku nädala uudised. Vaatame, kui palju sellel siis tarbijaid on. Aga jah, meie kofeiinitablett on meie Spotify kanalis olemas.

Keskküla: Kui mõelda viimastele riigikogu valimistele, mille eel vähemalt üks erakond rääkis Eesti pikast plaanist … Kas ajakirjandusel ja Pärnu Postimehelgi on pikk plaan, oskate tulevikku pisutki ennustada?

Mets: Muidugi oskame, me oleme Siiriga mõlemad nii pika kogemusega juba. (Muheleb, toim.) Kui natuke nalja heita, siis võib-olla 100 aasta pärast ei peagi enam uudiseid lugema või omandama, lihtsalt tõused ja tead neid. Kas need toob su ajju kiip kõrva taga või mingisugune muu moodus, eks me näe.

Pikk perspektiiv, et kas me jääme kestma, millisel viisil ja kuidas need uudised lugejani jõuavad? Ma valetaksin, kui ütleksin, et tean seda.

Erala: Me näeme valdkondi nagu meditsiin või isegi pakivedu, kus on olnud tohutu tehnoloogiline areng. Ajakirjandus kasutab teatud tehnoloogilisi uuendusi, aga teekond, kuidas ajaleht füüsilisel kujul inimeseni jõuab, on samasugune kui sadu aastaid tagasi. Inimene peab viima ajalehe kohale.

Samal ajal räägitakse juba linnaplaneerimises sellest, et uued transpordisõlmed peaksid olema niimoodi kavandatud, et seal saaksid maanduda droonid. Loodan, et ükskord jõuab innovatsioon sinnagi, kuidas ajaleht füüsilisel kujul inimeseni jõuab. Kas kannavad seda droonid või on igal tellijal kodus seina peal väike väike vidin, mis hommikuks prindib ajalehe või kuvab uudised digiekraanile. Ma arvan, et mingisugune tehnoloogiline lahendus siin tuleb.

Pärnu Postimehe asutaja Johann Voldemar Jannseni kuju Pärnus Rüütli tänaval. Foto: Mailiis Ollino

Keskküla: Pärnu Postimehel tuleb 5. juunil 166. aastapäev. Mida sünnipäevalapsele soovite?

Mets: Mina sooviks ikka pikka iga Jannsenile, kes Rüütli tänaval meie maja ees on. Kunagi heideti nalja, et huvitav, kumb kestab kauem: kas Pärnu Postimees või see pronksi valatud Jannsen. Elame, näeme. 

Erala: Mul on nii palju mõtteid ja soove, mida sellele väljaandele soovida. Aga toimetusele mõeldes tahaks, et meie inimesed, kes siin töötavad, oleksid õnnelikud, teeksid seda tööd kirega ja hoolitseksid enda eest ka. Siis jaksavad nad pakkuda lugejalegi seda, mis on äge ja oluline.