Juhtkiri ⟩ Õnnetus, mis hüüdis tulles

Põharas kraavi sõitnud autos hukkus kaks inimest. Foto: Merle Rallmann

Keset päist päeva Põhara külateel kahele mehele surma ja kolmele vigastustega lõppenud autoõnnetus ehmatas nii kohalikke kui laiemat avalikkust.

Kohalikelt kuuldu annab alust arvata, et surmasõitu teinud ja hukkunud juht võis olla joobes. Autost välja lennanud viinapudelid ei aita meestekambast kuidagi paremat pilti luua.

Vägisi jääb mulje mõtteviisist, et kohalikul külateel võib promilliga paarutada sõidukõlbmatu autoga, ahistava turvavööga pole mõtet oma keha vaevata ja kurvidest hoolimata on lubatud gaasipedaali muljuda.

“Purjuspäi autorooli istumine ei ole inimese isiklik asi, see on meie kõige asi ja sellele tuleb reageerida,” kirjutas vandeadvokaat Indrek Sirk paar aastat tagasi Postimehes avaldatud arvamusloos.

Temaga saab ainult nõustuda. Paljud meist võivad ju mõelda, et kas on ikka õige rooli istunud napsutanud naabrimehe peale politseile kaevata. Või pidevalt külateel kihutavast noorsandist omavalitsusele teada anda.

Aga meile kõigile võiks see ikkagi korda minna. Eriti kui mõtleme, et ilmselgelt ohtlik roolikeeraja pruugib ohtu seada minu lähedase, tuttava, sõbra või pahaaimamatu võhivõõra elu.

Lihtne on pea ära pöörata ja vaikida, aga see on kõigist reageeringutest halvim.

Olgugi külateel liiklus hõre, ei tea me kunagi, kes kurvi tagant uljale roolikeerajale ootamatult vastu tuleb. Olgu siis jalgrattal poodi leiva järele sõitev naabrinaine, palava ilmaga ujuma tõttavad lapsed või hoopis mõni põllutöömasin.

Lihtne on pea ära pöörata ja vaikida, aga see on kõigist reageeringutest halvim. Politsei teeb juba mitmendat aastat kampaaniat “Sul on selgroogu”, mis annab selge juhise: “Ütle napsusele sõbrale: “Ära mine rooli!””. Need kolm sõna sobivad öelda neilegi, kes otseselt pole sõbrad: teretuttavale, oma naabruskonna inimesele või võhivõõrale, kes joobnuna autorooli kipub. Sellest järgmine samm on teavitada korrakaitsjaid. Kui sellest ei piisa ja ikka joobnuna rooli keerama asutakse, tuleb sellest politseile teada anda igal järgnevalgi korral.

Kõik, mida Põhara õnnetusest seni teame, viitab, et peasüüdlane on alkoholism. Väga paljude ülejäänud õnnetuste, kuritegude puhul saab näpuga näidata samale pahele. Liigse alkoholitarvitamise kahju on suur, kuid kas ja kui palju pingutatakse, et see väheneks?