Laura Kiviselg ⟩ Pärnu astub noorte kaasamise teel järgmise sammu

Laura Kiviselg (keskel). Foto: Egon Ligi

Pärnu linn astub noorte kaasamisel järgmise sammu. Nii sisus kui vormis. 2005. aastal hakati noorte kaasamist süsteemsemaks muutma, loodi Pärnu linna noortekogu ja volikogu noortekogu komisjon, et sild noorte ja otsustajate vahel oleks võimalikult lühike. See, muideks, oli üks esimesi sääraseid noorte kaasamisi Eestis! Nüüd, kui see kaasamisvorm hakkab saama täisealiseks ning noorte osalus on ka riiklikul tasandil paremini vormi võtnud, tehakse uuendus nii, et edaspidi oleks meil olemas täieõiguslik noortevolikogu.

Mis siis muutub? Noortevolikogu kui osalusvorm on lahti seletatud noorsootööseaduses. Tegu on kohaliku omavalitsuse juures toimetava valitud noorte esinduskoguga, kes avaldab noorte vaatevinklist arvamust (Pärnu linna luubi all hoides) nii linnavolikogu kui -valitsuse tegemiste kohta. Seni on meil noortekogus toimetatud hea tahte alusel: soovija on kooli nõusoleku ja avalduse alusel organisatsiooni liikmeks saanud. Varsti aga ootavad noori ees valimised. Noored kandideerivad ning sihtgrupp saab enda jaoks sobiva kandidaadi poolt hääle anda. Enim hääli kogunud noored saavad kaheks aastaks noortevolikokku, et noorte huve kaitsta. Noor tähendab loodava noortevolikogu kontekstis 13–26aastast Pärnu linna elanikku või siinset õppurit.

Pärnu noorte festivalil, mida vedas eest noorte- ja innovatsioonikeskus HUUB, peeti noorte kaasamise üle aru. Tõenäoselt oli ajend Pärnut eesootav samm ja Pärnu linna noortekogu enda huvi noorte arvamuse selgitamisel. Vestlusringis mõtisklesime koos arutelu juhi Siim Udrase (HUUBi juht) ja panelistide Erik Naissaare (Striidikooli juht), Tristan Eriste (noor aktivist, mitme noorteühenduse, sh Pärnu linna noortekogu liige) ja Romek Kosenkraniusega noorte osaluse ja kaasamise üle. Noppisin meie arutelust välja mõned mõtted, mis mind enim kõnetasid.