/nginx/o/2023/10/13/15653274t1h476a.jpg)
Neljapäeva hommikul Eesti koole ja lasteaedu tabanud pommiähvarduste laine külvas ärevust ja hirmu lapsevanemates, haridustöötajates, seega kogu ühiskonnas. Segadust ja teadmatust ei vähendanud põrmugi politsei napp teade, et tegemist ulatusliku spämmilainega, mille eesmärk on häirida asutuste tööd. Koolide sulgemise või lahtijätmise otsus jäeti koolijuhtide hooleks. Ehkki kokkuvõttes otsest ohtu ei olnud, ei pidanud riik vajalikuks jagada kriisinõu.
“Eesti haridus- ja riigiasutusi tabanud pommiähvarduste lainega kaasnenud administratiivne ja bürokraatlik soov otsustamist vältida näitab, et keskvalitsus pole valmis tõhusaks kriisile reageerimiseks ka teoreetiliste hübriidohtude puhul,” võttis juhtunu väga täpselt ja tabavalt kokku Tallinna tehnikaülikooli doktorant ja kriisiuuringute keskuse kaasalgataja Anne-May Nagel Postimehes avaldatud arvamusloos. “See oli justkui õppus, milles paljastus meie süsteemi efektiivse otsustamise, aga ka kriisikommunikatsiooni hilinemine – see on probleem.”
/nginx/o/2016/12/06/6149713t1h630d.jpg)