Leo Tammiksaar ⟩ Olematu muinsuskaitse või rae saamatus?

Kunagise Pärnu linnaarhitekti Olev Siinmaa projekteeritud saunahoone on nüüdseks linnapildist kadunud. Foto: Urmas Luik

Pärnut külastanud, eri riikidest pärit tuttavad on öelnud, et arvukalt säilinud terved vanade puumajade asumid teevad kadedaks. Kuid nad ei mõista, miks on lubatud kogu see ilu kohutavate plastvooderdiste ja täiesti sobimatute aknaraamidega ära rikkuda.

Pealegi pole tegu üksikjuhtumitega. Kurb pilt domineerib ükskõik millist põhimaanteed pidi linna sisse sõites. Oma esiisade pärandi väärika kohtlemise puhul elaksime idüllilises linnakeses, kuhu paljud esimest korda sattunud sooviksid naasta, aga praegu?

Siinkohal ei tasu loota kõigi majaomanike heale maitsele, samuti ei pruugi majale kauni välimuse andmine olla igaühele jõukohane. Esteetilise ja vaatajaid mitte häbenema sundiva välimuse säilitamisel peaksid osalised olema nii linn kui muinsuskaitse, kuid ainult siis, kui otsustajatel oleks nii soovi kui pädevust oma tööd teha.

Kosutav oli lugeda Raavo Raadiku artiklist (vt „Kas lagumajade Bermuda kolmnurk?”, PP 10.01), et Pärnu linnavalitsus on korda saatnud ka positiivseid tegusid. Raest, mis nalja tegemata on kehtestanud hulga inimeste aadressiks sõnamulina “Pärnu linn, Pärnu linn …”, poleks seda osanud oodata. Samuti oli vahva samas artiklis leidunud uudis, et Pärnus tegutsevat muinsuskaitse. Paraku polnud mainitud, millega nad tegelevad. Küllap jäi see Raadikulegi arusaamatuks.