Saada vihje

Siiri Erala Aasta toote konkurss jätkub skandaalist hoolimata

Copy
Pärnu Postimehe peatoimetaja Siiri Erala põhjendab, miks aasta toote konkursiga jätkatakse.
Pärnu Postimehe peatoimetaja Siiri Erala põhjendab, miks aasta toote konkursiga jätkatakse. Foto: Mailiis Ollino

Hiljuti kuulutasime välja Pärnumaa aasta toote/teenuse konkursi. Selle finaali ehk Pärnu Postimehe veebis toimuvale rahvahääletusele jõudsid Pärnu keskraamatukogu iseteenindusautomaat, Pärnu keskranna invaranna teenus ja bioprügikast Brykkar. Viimase kohta uuris Postimehe majandustoimetus välja, et seda toodetakse Hiinas ja seda on võimalik teise nimetuse all osta välismaistest veebipoodidest.

Brykkari Pärnumaa aasta toote konkursile esitanud Rauno Kutti selgitas, et tegu on tõesti Hiinas toodetud prügikasti ehk white label‘i tootega, mida nad on koos abikaasaga katsetanud, mille brändimisse ja turundusse panustanud.

Pärnumaa aasta toote konkursi peamine siht on esile tõsta kodumaakonnas loodud tooteid/teenuseid. Näidata avalikkusele, millega meie ettevõtjad tegelevad. Auhinnaks tuhandete eurode väärtuses reklaamimahtu välja pannes on siht ägedatele Pärnumaa asjadele hoogu juurde anda.

Sel korral üles kerkinud teema sellest, kus toodet tegelikult valmistatakse, nõuab tähelepanu. Oleks aus ja selge, kui konkursile pääseksid vaid Pärnu maakonnas otsast lõpuni valmis tehtud asjad. Teisalt on tänapäevane maailm niivõrd lõimunud ja tooted-teenused niivõrd keerulised, et mingi osa neist on tihtilugu pärit välismaalt. Kuidas määrata, mitu protsenti ühest tootest peab olema kohalikku päritolu, et seda ikkagi kohalikuks nimetada.

Vaatasime taas otsa ka teistele Pärnumaa aasta toote/teenuse konkursi tänavustele finalistidele. Tuleb tõdeda, et ilmselgelt ei meisterdanud raamatukoguhoidjad iseteenindusautomaati ega invaranna inventari toodetud siin Pärnumaal. Mujal toodetu on pannud kokku meie inimesed ja see on kohalikule kogukonnale oluline ja uudne. Kas Brykkari puhul on tehtud seda vähe või piisavalt, oleme otsustanud jätta rahva otsustada – neil on oma hääl. Nende ridade kirjutamise ajaks esmaspäeva lõunal oli antud pea 900 häält. Hääletus kestab 27. oktoobrini.

Tagasi üles