Täpsuskütid tulid Austraaliast maailmarekordite ja MM-medalitega

Eesti koondis võitis Austraalias individuaal- ja tiimivõistlustel 18 medalit. Foto: Eesti Amburite Liit

Eestlased on ammulaskmises ajalooliselt kibedad käpad. Üle 40 aasta jooksul on tiitlivõistlustelt koju toodud koormatega kulda ja karda. Tänini on Maarjamaa ammulaskjatel ette näidata üle paarikümne kehtiva maailmarekordi.

Tänavune suurvõistlus Austraalias polnud mingi erand: 13-liikmeline Eesti koondis tõi maailma kuklapoolel nädal aega väldanud World Crossbow Shooting Associationi (WCSA) korraldatud MMilt koju 18 tiitlivõistluste medalit ja neli maailmarekordit.

Niisama võimsa medalisaagiga naasti 2023. aasta India MMilt. Toona tunnistas Häädemeeste amburite klubi liige ja alaliidu peasekretär Ain Järvesaar, et nood kullad kuigi palju rõõmu ei pakkunud, sest pärnumaalaste võistlusklassides ehk kergeammu laskjate hulgas olid esindatud vaid eestlased.

Tänavu oli pilt õnneks pisut kirjum ja protokollist leidis 45 sportlast: 20 austraallast, 13 eestlast, viis rootslast, neli britti, ühe indialase, horvaadi ja ameeriklase. Tõsi, kergeammu klassi mõõduvõtt kujunes suuresti eestlaste ja austraallaste maavõistluseks.

Horvaat napsas maailmarekordid

Säärane kamp kogunes nädalaks Adelaide’i lähedale Barossa Valleysse.

"See pidi olema Austraalia kõige kuivem piirkond, aga esimene võistluspäev jäeti ära, kuna seal sadas hoolega vihma," muheles Järvesaar, kelle sõnutsi jäi seega ära match play ehk mees mehe vastu väljalangemisvõistlus ja osa medalikomplekte jäi välja jagamata.