Linnaorkester mängib unustatud helilooja teoseid

Anu Jürisson
, kultuuritoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viiuldaja Maano Männi usub, et helilooja Evald Vainu pool sajandit riiulil tolmunud instrumentaalteosed on lihvimata kristall, mida Pärnu linnaorkestri eeskujul hakatakse taas laialdaselt esitama.
Viiuldaja Maano Männi usub, et helilooja Evald Vainu pool sajandit riiulil tolmunud instrumentaalteosed on lihvimata kristall, mida Pärnu linnaorkestri eeskujul hakatakse taas laialdaselt esitama. Foto: Martin Saar

Pärnu linnaorkester esitab tänasel kontserdil “Mozart üllatustega” Ammende villa aias Wolfgang Amadeus Mozarti loomingu kõrval teenimatult unustusse vajunud Evald Vainu teoseid, mille kontserdi kunstiline juht Maano Männi juhuslikult Eesti Raadio fonoteegist avastas.

Ja sattus kohe vaimustusse. Aastail 1915–1970 elanud viiuldaja ja helilooja Vainu looming meenutab muusiku sõnutsi helikeelelt George Gershwini või Raimond Valgre või Astor Piazzolla oma, kuid on kordumatu põnevate harmooniate ja selgete karakterite poolest.

“Kuulsin raadiost saadet viiuldaja Jossif Šagalist. Üldiselt me, viiuldajad, tunneme kõigi viiuldajate repertuaari ja kõik on läbi mängitud. Eriti Eesti muusikast on üllatusi raske välja tuua,” meenutas Männi.

“Aga sealt tuli: viiul ja orkester ja Evald Vain, kirjutatud 1960. aastatel, hästi reibas, nagu see aeg oli, natuke svingilik ja samal ajal klassikaline,” kirjeldas muusik.

Raadiost kuuldud pala peale asus Männi Vainu ülejäänud teoseid otsima ja leidis käsikirjad teatri- ja muusikamuuseumist.

“Sealne muusikaosakonna juhataja kostis, et lõpuks ometi keegi kaevab ka Vainu üles,” muheles ta.

“Kirjutasin need teosed üles ja läksin Eesti Raadio arhiivi. Seal kuulsin, mis teostega on tegu. Kusjuures Vain on oma lugusid ise orkestreerinud. Olles küll väga lühikese elukaarega muusik, tundis ta väga hästi orkestrit,” märkis Männi.

Kui Männi ideest Pärnu linnaorkestri direktorile Tõiv Tiitsule rääkis, haarati mõttest kinni ja nüüd on see arenenud soovini Vainu teoseid plaadile salvestada.

“Olen veendunud, et see materjal on lihvimata kristall. Kui hakata neid teoseid esitama, hakkavad need elama ja usun, et pälvivad rahvusvahelistki tähelepanu,” avaldas Männi. “Neile, kes peavad lugu Gershwinist, Valgrest ja svingist, on Vain tore üllatus.”

Vanemale muusikute põlvkonnale ja koorilauljatele on Vainu nimi tuttav, kuid tema instrumentaalteoseid ei teata. Miks need tänamatult unustusse jäid?

“Omal ajal kirjutati lood valmis, salvestati ja tulid jälle uued teosed peale. Tollal salvestati palju rohkem kui praegu. Arvan ka, et Jossif Šagali laadset viiuldajat, kes mängis väga hästi nii klassikalist kui svingi- ja džässirepertuaari, ei olnud hiljem,” oletas Männi.

1960. aastad oli vabama muusika aeg ja Vainul olid väga selged lääne mõjutused. Võib olla, et järgnenud kümnendil, kui kraanid kinni keerati, ei peetud seda muusikat nõukogude režiimiga sobivaks.

“Vain oli väga tagasihoidlik inimene. Kui ta oleks olnud aktiivsem, võib-olla oleks seda hiljem veel esitatud. Pärast seda ei jäänud tal enam palju elada ja need teosed jäid riiulile,” tõdes muusik.

Tänasel kontserdil kõlavad Vainu “Sügisesel rannal”, “Suvised niidud”, “Kapriis” ja “Kaks karakterit”, solistideks Männi viiulil ja Leonora Palu altflöödil.

Märksõnad

Tagasi üles