Heli Lehtsaar: Raha ei saa seina seest lõputult võtta

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heli Lehtsaar.
Heli Lehtsaar. Foto: PP

Vastab Heli Lehtsaar, tarbijaveebi Minuraha.ee toimetaja

Peagi algava kooliaasta eel tuleb õppevahendite, rõivaste ja mobiili muretsemise kõrval lapsega läbi arutada seegi, kuidas ta oma taskuraha mõistlikult kasutaks. Tänapäeval võib arvelduskonto avada juba imikule, kuid oma pangakaardi ja õiguse seda vanema seatud limiitide järgi kasutada saab laps kuue- või seitsmeaastaselt.

“Iga lapsevanem on kokku puutunud olukorraga, kus laps räägib õhinal, kuidas sõbrale ostsid vanemad mõne uue tehnikavidina. Siin tasub selgitada, et perede rahalised võimalused on erinevad ja isegi juhul, kui perel oleks raha ostmiseks, ei tehta ostu ainult seepärast, et sõbral juba on,” rääkis Lehtsaar. “Tasub rääkida, et kui emal või isal raha rahakotist otsa lõpeb, ei saa seda “seina seest” ehk pangaautomaadist piiramatult juurde võtta.”

Mida teha, kui õpetussõnadest jääb väheks?

Võib proovida lastega näiteks pere-eelarvet koostada: pange kirja kõik kuu tulud ja kirjutage kõrvale igakuised kohustuslikud väljaminekud. Kui kohustuslikud väljaminekud kirjas, näete, kui palju jääb üle söögile ja muudele vajalikele kulutustele. Pere-eelarve koostamise vorme leiab näiteks meie tarbijaveebistki.

Mängu kaudu õppimine toimib väga hästi nii väikeste kui suuremate laste puhul. Lasteaia- ja põhikooliealiste seas on väga populaarsed portaali Lastekas Jänku-Jussi multikad. Sadade multifilmide seast leiab rahateemaga seotuidki.

Veidi vanemad saavad nii mängida kui praktilisi teadmisi 13–20aastastele mõeldud tarbijaveebist http://kool.minuraha.ee.

Kuidas õpetada laps taskurahaga arukalt ringi käima?

Kui lapsele antakse taskuraha, võib kokku leppida, kui palju ta nädalas või kuus raha saab. Seejärel võiks õpetada lapse väljaminekuid planeerima: kui nädalas on kasutada näiteks viis eurot, kuid see kulub juba esimesel päeval koolis sõpradele välja tehes ära, tuleb ülejäänud nädala rahata hakkama saada.

Kuna algklassilapsed ei saa raha väärtusest veel päris täpselt aru, tuleb neil ette üksteiselt raha küsimist. Kui laps sellega koolis kokku puutub, tuleks kokku leppida, kellele ta võib raha anda ja kuidas seda hiljem tagasi küsida.

Kui peres on tavaks anda lastele iganädalane või -kuine taskuraha, võiks lapsi innustada osa taskurahast säästma. Motiveerimisel aitab selline nipp: pakkuge välja, et selle summa kohta, mis lapsel taskurahast kõrvale panna õnnestub, maksate intressi.

Mis aitaks lapsel vastutustunnet kasvatada?

Kui lapsel on mõni suurem ostusoov, näiteks mänguasi, tehnikavidin või jalgratas, võiks ta proovida vähemalt osa selleks vaja minevast rahast koguda.

Ettevaatlik peaks aga olema heade hinnete ja igapäevaste koduste majapidamistööde eest tasu maksmisega. Head hinded ja toa korras hoidmine peaks olema loomulik, mitte erakorraline sündmus, mida tasustada.

Küll maksab lapsed juba varases eas kaasata pere rahaasjade kavandamisse. Kui näiteks tahate suvel reisile minna, arutage koos, kui suuri kulusid see kaasa toob ja millised on vajaliku summa kokku saamise võimalused.

Omateenitud raha õpetab vastutustundlikkust ja planeerimist palju paremini kui ema ja isa manitsussõnad, et laristada ei tohi. Seega võiksid vanemad lapsed suvel jõukohast tööd teha. Näiteks noorte tarbijaveebile antud intervjuus kirjeldab näitleja Märt Avandi, kuidas ta rügas 14aastaselt suvel ehitusel, et kitarri ostmiseks raha koguda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles