Kerelaud õpetab lihast treenides tasakaalu

Andris Tammela
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eva Ottas näitas kätekõverdusi coreboardil.
Eva Ottas näitas kätekõverdusi coreboardil. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Intensiivne coreboard-treening lööb pulsi lakke, kaotab ohtralt kaloreid, arendab tasakaalu ja aitab sealjuures treenida samal ajal kõiki lihaseid.

Hiljuti Pärnus avatud MyFitnessi spordiklubi pakutav coreboard-treening ei ole maailma mastaabis küll midagi uut ega epohhi loovat, ometi ei ole üllataval kombel seda treeningvahendit suvepealinna spordiklubides varem aktiivselt kasutatud.

Liigestele ohutu

MyFitnessi treeningute peakoordinaatori Eva Ottase teada on coreboard’i ehk maakeeli kerelauda mujal maailmas kasutatud vähemalt kaheksa aastat. Tegu on ühe lihtsama tasakaaluvahendiga, mis disainiti algselt füsioteraapia jaoks.

“Eestis ja Soomes hakati vaatama, et lauda annab kasutada märksa tõhusamalt kui ainult tasakaaluharjutusteks,” teadis Ottas. “Sellega annab teha funktsionaalseid harjutusi, millega saab läbi treenida kõik lihasrühmad. Et laua kasutamine nõuab kogu aeg tasakaalu hoidmist, on iga harjutuse tegemisel töös kere- ehk selja- ja kõhulihased. Pead hoidma end tugevana, et mitte core-laualt alla kukkuda.”

Et coreboard’i näol on tegu vaid treeningvahendiga, siis mingeid kavu selle kasutamiseks välja mõeldud ei ole ja kõik sõltub tundi andva treeneri oskustest ja fantaasiast.

“Tänapäeval on populaarsed LesMillsi treeningud, kus treener ei pea ise mõtlema,” nentis Ottas. “Vabakoreograafiaga tunnid hakkavad vaikselt unehõlma vajuma ja ilmselt on see üks põhjusi, miks core-laud ei ole Eestis eriti levinud. Muidugi, see nõuab investeeringut ja see on iga klubi enda otsustada, kas võtavad need. Tean, et meie Tallinna klubi kunded olid küll üsna kurvad, kui kuulsid, et toome kerelauad Pärnusse.”

Ottase sõnade kohaselt varieerib ta kava igas tunnis ja palju sõltub treenitavate konditsioonist. “Vahel annan raskemaid harjutusi. Õhtul, kui inimesed paistavad pärast rasket päeva väsinud, annan omakorda lihtsamaid harjutusi,” seletas ta.

“Samuti pakun tunnis välja eri raskusastmega võimalusi. Ei pea tegema massis, vaid igaüks võib valida oma tempo. Treenid ju ikkagi iseennast ja pead tegema nii, kuidas sina jaksad. Mõni inimene on rohkem, mõni vähem treenitud.”

Core-laud tundub treeningu alguses veidi võõras, kuid et tegu on kareda pinnaga, ei ole sellel seismine eriti keeruline. Hoopis raskem on laud n-ö tööle panna. Lauda saab kõigutada kolmedimensiooniliselt nii üles-alla kui keerata paremale-vasakule ja igaks liigutuseks tuleb kasutada eri lihaste jõudu.

Ottas alustab treeningut aktiivsete kükkide ja jooksmisega, mille käigus tuleb sõtkuda core-lauda üles-alla. Tegevus tekitab minus algul tõsist pelgu, sest ei taha mõeldagi, mis saab siis, kui jalg läheb valesti või astud vigastusohtlikult kerelauast mööda. Õnneks seda ei juhtu ja Ottase kinnitusel on kartus ülepaisutatud.

“Et coreboard’i pind on tugev, on oht, et jalg läheb viltu, väike,” selgitas treener. “Olen lauda kasutanud neli aastat ja selle aja jooksul on vist ainult üks inimene sellest mööda astunud. Korra on sama juhtunud mul endal. Kui jalgade asend on õige, on sealt isegi päris raske mööda astuda. Moodsamad tasakaaluvahendid, nagu bosu ja easytone step, panevad lihased paremini tööle – juba peale astudes võib jalg all värisema hakata. Samal ajal on neil lihtsam hüppeliigest vigastada, sest nende üheks osaks on õhkpadi. Core-laua eripära on, et see tuleb esmalt tööle panna ja ta muutub seda raskemaks, mida enam end sellel liigutad.”

Pulss kerib üles

Tümpsuva popmuusika saatel kükkide tegemine ja üles-alla laua sõtkumine samal ajal tasakaaluga võideldes ei ole siiski liialt kerge ning mu reielihased annavad endast üsna kiiresti märku. Kükkide vahepeal kasutab Ottas lõdvestuseks jooksu ja tõepoolest on see kükkimisest tunduvalt lihtsam, kuigi soovi korral ei keela keegi kerelaual joostes põlvi tõsta.

Siia otsa tulid kerepöörded nagu boogie’s ja need tahavad harjumist, et coreboard jalge all korralikult liikuma saada, sest niisama lihtne see ei olegi. Pealekauba tõi harjutus vahepeal pähe uitmõtte, et olen sattunud kogemata aeroobikasse.

Edasi lisas treener hüppeid ja isegi BodyCombati trennist tuttavaid jalalööke, et trenn oleks intensiivsem. Pean märkima, et jalalöökidega läks tasakaalu hoidmine üsna keeruliseks ja erilises vaimustuses ma neist ei olnud.

Tasakaalu harjutamiseks põimis Ottas kavasse jalatõsted küljele, taha ja ette. Sekka ka “pääsukese harjutus”. Et igav ei hakkaks, lasi treener teha lihtsalt hüppeid lauale.

Esimesed 30 minutit möödusid trennis pausita, kuigi soovi korral võib igaüks vastavalt vajadusele veepudeli järele haarata.

Nii ei olnud eriline ime, et mu pulsikell näitas vahepeal märkamatult südamelöökide arvuks 151 minutis. Trenni keskmine jäi 124 löögi peale, mis ei ole küll üle mõistuse palju, ent rasvapõletamiseks ilmselt siiski päris hea number.

Trenni teises pooles keskendus Ottas rohkem konkreetsete lihasgruppide treenimisele ja ma ei ole päris kindel, kas nende harjutuste tegemise juures on väga vahet tavalise pingi ja coreboard’i kasutamisel. Uus treeningvahend on ilmselt lihtsalt teistsugune ja põnevam.

Nii tegime kerelaual väljaastekükke ja harjutusi kätele ning kõhule. Kätekõverdused coreboard’il ei tundunud midagi väga erilist, sest laud liigub üsna raskelt ja käsi kõverdades erilist tasakaaluefekti ei tekkinud.

Trenn lõppes venitusharjutustega, nagu rühmatreeningutes ikka tavaks.

Kindlasti tasub coreboard-treening omal nahal järele proovida, sest tegu on jälle veidi teistsuguse rühmatreeninguga, mille harjutused on samal ajal kergelt õpitavad. Pealegi teeb treening mõnusat hävitustööd liigsete kaloritega. Nii kinnitas MyFitnessi klubi riietusruumis olnud kaal, et kaotasin selle 55minutilise treeninguga oma kehakaalust täpselt ühe kilogrammi.

Ottas võrdles coreboard-treeningu raskusastet BodyCombatiga.

“Üks selline intensiivne tund võiks nädalas olla,” soovitas treener. “See annab kiirema kaloripõletuse ja aitab ehk kiiremini vormi. Ideaalis võiks käia trennis kolm-neli korda nädalas ja kombineerida omavahel lihastrenni, spinningut ja venitusi. Tähtis on, et trenn oleks mitmekülgne, siis on endal huvitav.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles