/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
Kahe kuu pärast, täpsemalt 29. aprillil asuvad riigi eesti õppekeelega gümnaasiumide 8221 lõpetajat sooritama neile kohustuslikku eesti keele riigieksamit, Pärnumaal teeb läinud aastal uuendatud ehk nüüd kahest osast koosnevat eksamit 659 abiturienti.
Kui sellel aastal esialgseil andmeil riigieksamitele kokku registreerunud 12 026 eksaminandi – 9677 gümnaasiumiõpilast (Pärnumaal 696), 1068 gümnaasiumi varemlõpetanut (53) ja 1281 kutseõppeasutuste õpilast (10) – käivad juba sissetallatud riigieksamite rada, siis tuleval aastal gümnaasiumi, keskkooli või kutseõppeasutust lõpetavatele noortele on varuks lausa kaks ümberkorraldust.
Valida ei saa
Esmalt võetakse abiturientidelt, kellel praegu on kohustuslik üksnes eesti keele eksam – või vene õppekeelega koolis vene keele eksam –, õigus valida sooritatavaid riigieksameid. Alates 2014. aastast peavad koolilõpetajad tegema kolm kohustuslikku riigieksamit: eesti keel (vene keel), matemaatika ja võõrkeel.
Teiseks on alates tulevast aastast plaanis tõsta eksami sooritamise künnist ehk eksam loetakse sooritatuks, kui eksaminandi tööd hinnatakse vähemalt poolega maksimumpunktidest ehk 50 punktiga sajast võimalikust.
Seni piisas eksami sooritamiseks – ja piisab tänavugi –, kui eksaminandi teadmisi hinnati sajast võimalikust vähemalt 20 punktiga.
Paraku on jutuks idee tekitanud juba õpetajaskonnas suurt ärevust ja agaramad on kutsunud otsustajaid mõistusele, sest vastasel juhul ähvardavat tuleva aasta riigieksameid lausa katastroof.
Sedavõrd pessimistliku seisukoha põhjus on eelkõige mullune matemaatika riigieksam, kus 3692 eksaminandist 202 pälvisid alla 20 punkti jäänud hinde (kõigis ainetes kokku oli analoogse nõrga hinde saanuid pisut pealt 600).
Esikohal inglise keel
Kui kirjutada tänavu veel võimalikest eksamieelistustest, siis varasemate aastatega sarnaselt on valikute eesotsas inglise keel 6805 eksaminandiga (Pärnumaal 490), ühiskonnaõpetus oli meelepärane 5873 koolilõpetajale (Pärnumaal 513) ja matemaatika riigieksamit soovib sooritada 4674 eksaminandi (Pärnumaal 207).
Küll on väga kokku kuivanud eelmistel aastatel päris menukate geograafia ja keemia riigieksami sooritajate hulk.
Kui mullu registreerus maateaduse riigieksamile 5371 koolilõpetajat, on tänavu see näitaja 1238. Keemias oli ja on vastav arv 1857 ja 739.
Pärnumaal on huvi jutuks ainete vastu veelgi lahjem: geograafia riigieksamit soovib teha 101 noort pärnumaalast, keemia riigieksami on valinud 40 koolilõpetajat.
„Geograafia ja keemia eksaminandide arvu languse põhjus peitub tõenäoliselt 10. ja 11. klasside õpilaste väheses huvis sel aastal neid eksameid sooritada,“ ütles SA Innove testide korralduskeskuse juhataja Andres Ääremaa.
Ääremaa lisas: „Kuna järgmisest aastast on gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks kolme kohustusliku riigieksami – eesti keele, matemaatika ja võõrkeele sooritamine –, ei ole siis lõpetavatel noortel otsest põhjust sel aastal neid eksameid sooritada.“
Gümnaasiumi lõpetamiseks peavad õpilased edukalt sooritama vähemalt kolm riigieksamit. Riigieksameid on võimalik teha ka enne lõpuklassi, kui eksamiaine gümnaasiumiastme kohustuslikud kursused on läbitud.