Esimene Eesti toidupanga selleks aastaks kavandatud neljast kampaaniast tuleb peagi: 9. ja 10. märtsil toimuvatel toidukogumispäevadel saab Pärnus teha toiduannetusi Suurejõe Selveris ja Ülejõe Selveris.
Pärnu toidupank valmistub tänavuseks kampaaniaks
/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
28. veebruar 2013, 09:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Annetused on oodatud seda enam, et kuigi president tõdes äsja iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias peetud pidukõnes, et Eestil läheb tema arvates päris hästi ja ta on oma riigi üle siiralt uhke, on riigis veel küllaga häbeneda tegematajätmisi ja kõrvaldamist vajavaid kitsaskohti.
„Absoluutses vaesuses elas 2010. aastal üle 45 000 lapse. Vaesusriskis elas 2010. aastal ligi 18 000 last. Seega elas vaesuses või vaesusriskis 2010. aastal iga neljas alla 18aastane laps, see teeb üle 63 000 lapse,” tõdes õiguskantsler Indrek Teder lasteombudsman’ina 2011. aastal koostatud ülevaates „Vaesus ja sellega seotud probleemid lastega peredes”.
Ent just viimatinimetatud on 2010. aasta märtsis Eestis asutatud toidupanga sihtgrupp. Ehk nagu on sõnastatud kõnealuse heategevuse üks põhieesmärke: „Eesti toidupankade jaoks on kõige olulisem aidata ennekõike väikeste lastega ja/või paljulapselisi allpool toimetulekupiiri elavaid peresid.”
Abivajajaid on väga palju
Paraku on peost suhu hingitsevaid ning toidu- ja muud abi vajavaid inimesi Eestis hoopis enam, kui esmapilgul arvatagi võiks. Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses 17,5 protsenti Eesti elanikkonnast ehk 232 600 inimest. Mis eriti masendav: vaesuses elas seitse protsenti kindlat töökohta omavatest inimestest.
Nii oligi Pärnu toidupanga koordinaator Erika Kukk (pildil) sunnitud tõdema, et pahatihti tuleb neil viisakas, ent resoluutses toonis järjekorras seisjatele meenutada, et toidupank on küll toidusest puudust tundjaid toetav organisatsioon, kuid õnnetuseks mitte nii võimas, et suudaks viimast kui hädalist aidata. “Meil on oma sihtgrupp, aga kahjuks me ei saa sellest sihtgrupist kinni pidada,” nentis Kukk. „Siia tulevad üksikud mehed, kes tööle ei saa ja kelle näost on näha alkoholisõltuvuse jäljed: neid on väga palju ja eriti sel, 2013. aastal.”
Samal ajal oli Pärnu toidupanga koordinaatoril hea meel märkida, et õnneks on, mida anda, sest jagatava toiduabi kogused pole väiksed ja abi mõõtühikuna võib kasutada lausa tonni.
Riik, see oleme meie
Täpsemalt jaotavad Pärnu toidupangas vabatahtlikult töötavad inimesed kuus laiali keskmiselt 2,5 tonni siinsetelt kauplustelt saadud toiduabi, millele lisandub veel mõnigi tonn kuivaineid Euroopa Liidu aastaks annetatud toiduabi 40 tonnist.
„Põhilised ongi leiva- ja saiatooted ning euroabi – kuivained,” iseloomustas Kukk Pärnu toidupanga jagatavat. „Kampaania järel on muudki: natuke suhkrut ja suppe ja just maiustusi, selliseid teistsuguseid kaupu, aga need ei kesta kaua.”
Ei saagi paraku kesta, sest ühe kampaaniapäevaga kogutava toiduabi kaal jääb 450 kilogrammi kanti, mis on abivajajate hulka arvestades muidugi kaduvväike kogus.
Kukk võis aga rahuloluga nentida annetajate meelsuse kardinaalset muutumist.
Kui toidupanga esimeste avalike aktsioonide ajal tuli kuulda pilkavaid soovitusi kolida oma kampaania riigikogu või linnavalitsuse ukse taha, et las riik toidab oma vaeseid, siis nüüd selletaolisi halvustavaid märkusi enam ei tehta.
„Eks riik, see olemegi meie,” tõdes Kukk. „Presidentki ütles, et oma riigi eest tuleb maksta mitte ainult raha, vaid ka kokkuhoidmisega.”
Seoses 9. ja 10. märtsil toimuvate toidukogumispäevadega ütles Pärnu toidupanga koordinaator, et ürituse õnnestumine sõltub suuresti vabatahtlikest. Neil, kellel tahtmine ettevõtmises kaasa aidata, tuleb oma soovist teada anda kas Pärnu toidupanka Rüütli 25 või telefonil 5664 8484 või info@parnudiakoonia.eu.