/nginx/o/2017/03/28/6496501t1ha48f.jpg)
Oma professionaalsete teadmiste põhjal võiks Pärnu haigla infektsionist, I sisehaiguste osakonna juhataja Krista Jaago väga pikalt kõnelda puukidest, kes on väiksed putukad ja hammustavad seepärast, et vajavad verd oma soo kestmiseks. Kahjuks kannavad nad haigusi edasi.
Jaago kuulub rahvusvahelisse töögruppi, mis tegeleb puukentsefaliidi uurimisega.
Tundub, et puukentsefaliidist teavad inimesed rohkem kui borrelioosist. Borrelioosi vastu pole senini tõhusat vaktsiini. Mis on borrelioos?
Haigused on olemuselt erinevad: borrelioositekitaja on bakter, entsefaliidil aga viirus. Hammustuse korral kanduvad mikroobid inimesele edasi. Puukentsefaliidi viirus häirib põhiliselt närvisüsteemi tööd, borrelibakter võib kahjustada aga elundsüsteeme. Alata võivad nad alata ühtmoodi gripilaadsete nähtudega.
Kuidas inimene ise saaks eristada, kumb nakkus tal on?
Puugihammustus pole haigus. Sageli seda ei märgatagi, sest puugi süljes on valuvaigistav aine. Mõnel inimesel tekib nahale kohe punetav ja sügelev kubel, mis kaob nädala jooksul, ja vaevusi ei teki. Kui aga algul lööve puudus, nädala-paariga tekkis nahale laik, mis ei sügele ega ole valus, võib kahtlustada borrelioosi.
Kahjuks võib lööve jääda märkamata. Borrelioosilaigule on iseloomulik ovaalne kuju ja pidev suurenemine. Laigu põhjustab tekitaja paljunemine väikestes veresoontes. Kui laik jääb märkamata ja inimene ravita, asuvad tekitajad ründama järgmisi organeid: liigeseid, südant, närvisüsteemi. Kaasnevad väsimus, peavalu, unehäired, iiveldus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas, seljas.
Puukentsefaliidi korral lööve puudub, iseloomulik on kõrge palavik ja kahelaineline kulg. Enamikul kulgeb haigus vaid palavikukaebustega, aga ligemale kolmandikul nakatunutest tungib viirus edasi ajukelmetele, tekib meningiit. Harvadel rasketel juhtudel tekib entsefaliit või müeliit ning tõsised jääknähud võivad jääda aastateks.
Kas alati peab olema laik?
Harvadel juhtudel seda tõesti ei tule, sageli lihtsalt ei märgata. Lööbe olemasolu korral on lihtne ravida, vereanalüüsi pole vaja. Analüüsi vajadus tekib, kui on kahtlus, ehkki löövet pole. Kahjuks tekivad veres borrelia suhtes muutused alles 1-2 kuud pärast nakatumist ja kohene vereproov ei sobigi hinnanguks. Seetõttu võib tekitada probleeme kaugele arenenud borrelinakkus.
Kas on juhuseid, kus antibiootikumid inimest ei aita?
On, aga väga harva. Ravi on olnud siis kas hiline või liiga lühiaegne. Kui on tekkinud tüsistused näiteks liigestes, esinevad närvisüsteemi- või südamehädad. Siis vajab patsient juba haiglaravi ja antibiootikumid tuleb süstida otse veeni.
Puukentsefaliiti saab ära hoida, sest selle tarvis on vaktsiin. Kuidas saab end ise hoida ja kui vanalt võib lapsi vaktsineerida?
Laps peaks olema aastane. Nii vana, et jookseb ise rohu peal ringi. Kõige tähtsam on puugi vältimine. Apteekides müüakse tõrjevahendeid, mida saab enne loodusesse minekut kasutada. Metsa- või aiatööde järel soovitan kohe duši alla minna ja riided vahetada. Seljas olnud rõivad on soovitav ära pesta. Iial ei tea, millise õmbluse vahel see väike putukas olla võib.
Isegi küttepuudega on neid hoovi toodud ja mul on olnud juhus, kus vanainimene sai nii borrelioosi. Puuke tassivad tuppa koerad ja kassid, kes tuleks pärast jalutuskäiku üle vaadata.