Rohkem kui pool Eesti elanikest peab arvestust pere tulude ja kulude üle, kuid ainult neli protsenti neist arvestab suuremate väljaminekute tegemisel kaugemale kui aasta, näitas elanike finantskäitumise uuring.
Kes ei planeeri, peab laenama
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
12. veebruar 2010, 09:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu tellinud Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Piret Suitsu peab sellist tendentsi väga ohtlikuks. “Pigem iseloomustab inimesi emotsionaalne ostukäitumine ja laenuraha kasutamine,” lausus ta.
Näitena, miks suuri kulutusi tasub varakult planeerida, toob Suitsu kodulaenu võtmise. Inimesel, kes kavatseb elamispinda osta, on tark mõnda aega ise raha koguda, sest siis on hilisemad laenu kuumaksed väiksemad.
Maailm on täis pakkumisi
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse ülesanne on analüüsida eraisikute ja perede rahalist seisu mõjutavaid tegureid ning anda infot laenude, maksete, säästmise ja rahaasjade turvalisuse kohta. Rootsis on sellist praktilist nõustamist tehtud juba üle 50 aasta, selle aasta algusest tegutsetakse Baltimaadeski.
Kuigi teabekeskuse tegevust finantseerib Swedbank, on tema eesmärk pakkuda sõltumatu ja objektiivne vaade. “Me saame jääda eriarvamusele, kasutada pangast sõltumatuid allikaid,” ütles Suitsu.
Esimese ettevõtmisena korraldas teabekeskus koos konjunktuuriinstituudiga aasta alguses elanike finantskäitumise lühiuuringu. Telefoniküsitluse valimis oli 800 inimest, samasuguste printsiipide järgi tehakse eurobaromeetreid.
Esmalt põhjustest, miks on oluline rahaasju planeerida. “Maailm on täis turundajaid. Ühel päeval võib selguda, et raha on läinud tühjale-tähjale, mitte sellele, mis meil endal vaja on,” rääkis Suitsu.
Kui elame tänases päevas ega planeeri, sõltume otsustest, mida teevad meie eest teised. Tulude-kulude jälgimine ja kavandamine pole olulised üksnes esmase sissetuleku tagamiseks: kui varakult kõigega arvestada, ei kujune näiteks liiga suur kodulaenumakse takistuseks lapse kooliraha kogumisel.
Eesti riik paneb järjest enam vastutuse inimesele endale, rahvastik aga vananeb. Kust võtta raha hambaraviks, laste koolitamiseks, pensionipõlveks?
Swedbanki töötajad on kogenud, et kõige lihtsam on inimestega rääkida laste kooliraha kogumisest. “Kui sa räägid pensioni kogumisest, hakkavad kõik kohe surema,” sõnas üks pangatöötajatest.
25 krooni kulub kergelt
Küsitlus näitas, et suuremal osal Eesti elanikest on kombeks vähemalt vahetevahel pere rahaliste sissetulekute ja väljaminekute üle arvestust pidada. Tulusid-kulusid jälgivad seitse inimest kümnest. Kõige sagedamini tehakse seda peredes, mille kuusissetulek on 10 000 – 20 000 krooni.
“Noortel pole veel harjumusi kujunenud, seeniorid on vahel liigagi säästlikud. Naised arvestavad rohkem, mehed vähem. Mida haritum inimene on, seda tõenäolisemalt ta arvestust peab,” tutvustas Suitsu uuringu tulemusi.
Arvestusest loobumise põhjused on emotsionaalsed: pole kas vajadust, mõtet, raha või aega, ei viitsi. “Inimestel pole eesmärke,” tõdes Suitsu.
Suitsu peab oluliseks, et noori õpetataks juba varakult säästma, sest laenulõksu sattumine võib väga valus olla. Ta nimetab müüdiks väidet, et vähese sissetulekuga inimestel pole midagi säästa, pigem näitab selline väide soovimatust oma kulutamisharjumuste peale mõelda.
“25 krooni näib rahana, mida võib endale lubada. Pannes iga nädal kolm 25kroonist kõrvale, koguneb aastas 3600 krooni. Kui nüüd külmkapp ootamatult katki läheb, saate seda kasutada, mitte ei pea järelmaksu tasudes selle eest rohkem maksma,” kõneles Suitsu.
Seenioridel soovitab Suitsu aeg-ajalt endale mõelda. Käia spaas, osta kala, mitte kogu aeg ainult laste pärast muretseda. Kasuks tuleks harjumuspärastele püsikuludele alternatiive otsida.
Laen õpetab säästma
Üle 20 000kroonise kuusissetulekuga peredest ei pea tulude-kulude arvestust kolmandik. “Aga kui järsku üks pereliikmetest töö kaotab ja seejärel teine? Midagi kõrvale pandud pole, kulutused on laes. Ehk oleks mõistlik kolme või kuue kuu palk kõrvale panna, arvestades aega, mis uue töö otsimiseks võib kuluda?” küsis Suitsu.
Uuringu järgi soodustab planeerimist üle 12 000kroonine kuusissetulek, töötamine, kõrgharidus ja vanus aastates 30-39. “Tavaliselt on just neil kõige rohkem laenusid, ilmselt on inimesed õppinud kogemustest,” lausus Suitsu.
Kolmandik inimesi ei plaani pere-eelarvet üldse. Mitteplaneerijate seas oli kõige rohkem töötuid, põhiharidusega inimesi, üle 65aastasi ja maaelanikke.
Valdavalt planeerivad inimesed väljaminekuid, mis ületavad poolt kuupalka, väga lühikeks ajaks. Kolmandik teeb plaane kuue kuu kaupa, 16 protsenti aastaks. Pikema aja peale planeerimine on väga vähe levinud: kuni viis aastat ette kavandab suuremaid väljaminekuid kolm protsenti elanikest ja kauem kui viis aastat ainult üks protsent.