Valitsusliit surus eile riigikogus oma tahtmise läbi ja tõstis vanaduspensionile mineku ea 65 eluaastani. Reformierakond arvas, et nii pääsetakse pensionide vähendamisest, sotsiaalmaksu tõstmisest ja sisserände suurendamisest. Isamaa ja Res Publica Liidu arvates suudetakse hilisema pensionilejäämisega tagada pensionäridele vääriline sissetulek.
Pärnu Postimees asub nende leeri, kelle arvates oleks tulnud enne korraldada rida muid asju. Näiteks lahendada pensionikindlustuse probleemid, seadustada tööpensionid, kehtestada tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, nagu oleksid soovinud sotsiaaldemokraadid.
Pensioniiga tõstes pole üldse mõeldud, kuidas inimesed suudaksid reaalselt tööturul jätkata, mil viisil tagatakse selleks töökohad ja koolitus.
Põhimõtteliselt võiks nõustuda riigikontrolör Mihkel Oviiri seisukohaga pensioniea tõstmise möödapääsmatusest, aga see otsus tähendab tegelemist vaid ühe ruuduga suurest pildist, mis tervikuna on unaruses.
Pensioniea kergitajad väidavad, et seda tuli teha. Kas ikka tõesti? Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Jüri Kõre kirjutas eilses Tartu Postimehes, et ühe suurema rahvusvahelise pensionirahaga toimetava International Pensions Allianz Global Investors AG 2007. aasta hinnangu põhjal Euroopa Liidu riikide pensionisüsteemide võime kohta reageerida demograafilistele muutustele kuulus Eesti nende riikide sekka, kus rahvastikuareng lähitulevikus ei nõua süsteemi radikaalset ümbertegemist. Milleks siis ülepeakaela tormata?
Päris ilmne on, et pensioniiga tõstes ei töötatud läbi väga suurt hulka probleeme, mida selline samm majanduses kaasa toob.