Rail Baltic läbi Pärnu

Rong. Foto on illustratiivne. Foto: Urmas Luik

Eelmisel aastal aktiviseerunud Rail Balticu Tartu peatuse igatsejad ei ole jälginud protsesside kulgemist ja seni tehtud investeeringuid. Euroopa Liit rahastas Rail Balticu esimese etapi nime all investeeringuid Tallinna-Tapa-Tartu-Valga liinil, tõstmaks kiirused 120 kilomeetrile tunnis. Teises etapis pidid kiirused tõusma 160 kilomeetrile tunnis. Praegu rongiühendust Tallinnast Riiga, rääkimata Varssavist, ei ole, kuigi Eesti poolel on võimalused loodud.

Kolmanda etapi eesmärk on juba Euroopa rööpmelaiusega raudtee planeerimine ja ehitamine. AECOM Ltd töö alusel tehti 2010–2011 Rail Balticu raudtee koridori asukoha põhimõtteline valik. Põhjendatud valikuks Eesti piires osutus raudtee läbi Pärnu maakonna.

Konkreetne samm planeerimise alustamiseks oli valitsuse 2012. aasta korraldus “Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks”. Sellele järgnes Pärnu maavanema korraldus “Pärnu maakonna planeeringu “Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine” keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“.