Olen püüdnud nendel leheveergudel regulaarselt anda ülevaadet oma tegemistest riigikogus. Nii seekordki. Vaadates tagasi töisele poolaastale, võib tõdeda, et tehtud sai päris palju. Eelmise aasta rasked eelarveotsused hoidsid meie soovid ja ambitsioonid vastavuses võimalustega ning annavad esimesi tulemusi.
Opositsiooni kriitika kiuste on Eesti usaldusväärsus ja majanduslik atraktiivsus tõusu alguses. Oleme sammukese kaugusel eurotsooni sisenemisest, mis omakorda peaks looma uusi võimalusi elukvaliteedi parendamiseks. Seda muidugi juhul, kui me kõik ei piirdu ainult soovidega, vaid anname oma panuse.
Riigikogu ja riigikaitse
Olen kolm aastat juhtinud nelja erakonna esindajatest koosnevat riigikaitsekomisjoni. Meie komisjoni vedamisel võeti selle aasta esimeses pooles vastu kaheksa õigusakti, millest kolm algatas komisjon.
Möödunud istungjärgul läbitöötatud ja vastuvõetud tähtsaim dokument riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas oli kindlasti uuendatud julgeolekupoliitika alused. See dokument on aluseks kõigile riigikaitse strateegiatele. Üks suuri muutusi selles dokumendis on “avara julgeoleku” mõiste sissetoomine. Julgeoleku põhidokumenti on lisatud “energia- ja küberjulgeolek”.
Tähelepanu on pööratud ühiskonna toimepidevuse ja sidususe olulisusele, tuues esile näiteks lõimumise ja ühtlase regionaalse arengu. Kümned minu täpsustused ja täiendusettepanekud kajastusid otseselt lõppdokumendis.
Uued julgeolekuteooriad, maailmas toimuv ja isiklik kogemus eri kriisikolletes viitavad tõsiasjale, et järgmine suur ülesanne on meie rahu- ja sõjaaja riigikaitse seaduste korrastamine ja tänapäevaga vastavusse viimine. See jääb ilmselt järgmise parlamendikoosseisu tööks, tagasivalituks osutumisel soovin ja luban selle teemaga kohe tegelema hakata.
Tuues veel näiteid komisjoni arutelude ja meie algatatud seadusemuudatuste mitmekesisusest, võib ära märkida relvaseaduse muudatuse. Sellega lubati tääknuga taas tsiviilkäibesse ehk lihtsalt seletatuna: enam pole seaduserikkujad inimesed, kel koduses majapidamises või kollektsioonis on sõjaajast säilinud Saksa või Vene tääk.
Selle aasta mais toimus Eesti kaitseväe suurõppus “Kevadtorm”, mis korraldati Pärnu- ja Viljandimaa territooriumil. Juunis leidis aset rahvusvaheline õppus “BALTOPS”, mille raamesse jäi USA mereväe ja merejalaväe maabumisharjutus Loksal. Selliste õppuste korraldamine näitab, et riigikaitset võetakse väga tõsiselt. Meie praegune riigikaitsemudel, mis baseerub NATO kollektiivkaitsel ja oma esmasel iseseisval kaitsevõimel, on reaalsus ja toimib.
Pärnumaal ja riigikaitsel on veel üks seos - Eesti sõjameeste mälestuskirik Toris. Paik, mille sünd ja areng toetub isamaalistele inimestele.
Tänu riigikaitsekomisjonis toimunud kohtumisele ja arutelule sündis märgukiri kaitseministeeriumile ja ministeerium otsustas eraldada MTÜ Tori Kiriku Taastajate Ühendusele lipuväljaku rajamiseks 75 000 krooni.
Riigikogu ja päästeala
Esimese päästeala esindajana riigikogus on mulle sellelgi valdkonnal silma peal hoidmine südamelähedane. Oma eelmise aasta suurimaks töövõiduks pean päästjate palgakriisile riigikogus positiivse lahenduse leidmist heas koostöös rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivasega.
Sel aastal oli arutelude tulipunktis päästeseadus oma uute mõistete ja uudse lähenemisega vabatahtlike rollile. Koos siseministeeriumi ja õiguskomisjoniga sai eelnõu päris põhjalikult muudetud.
Viimases etapis lisandus aasta alguses loodud üle-eestiline vabatahtlikke päästjaid ühendav Eesti priitahtlik päästeliit oma ettepanekutega, mis kokkuvõttes andis riigikokku saabunud eelnõust tublisti parema tulemuse.
Minnes korraks riigikogu radadelt eemale, märgin siin lõigus ära tuletõrjespordi tubli arengu (teades, et Pärnumaal on läbi aegade palju häid tuletõrjespordi harrastajaid olnud). Eesti tuletõrjespordi liidu juhina on mul hea meel teatada, et tuletõrjespordi liit võeti sel kevadel Eesti Olümpiakomitee ametlikuks liikmeks.
Kohtumised Pärnumaal
Esimesse poolaastasse mahtus rida huvitavaid kohtumisi. Projekti “Pärnumaa tarkuseringid” raames Surju, Pärnjõe ja Vee rahvamajas ning Pärnus toimunud kohtumistel oli arutlusteemaks “hea kodaniku” mõiste olemus. Samas tõsteti esile kohalikke muresid, millest nii mõnigi täpsustamiseks pealinna kaasa sai võetud.
Nii mainiti Vee rahvamajas elanike teadmatust Kalli maantee Koonga ja Vahenurme vahelise lõigu kordategemise suhtes, mis kohalikku eluolu väga palju mõjutab. Järelepärimise vastuseks sain maanteeametilt lubaduse, et kõnealune lõik valmib hiljemalt 2013. aasta lõpuks.
Kohtumisel Pärnjõel jõudsime tõdemuseni, et oma silm on kuningas. Saamaks pilti, mida Toompeal riigikogu ja Stenbocki majas valitsus teevad, otsustasime Vändra naistega, et sügisel korraldame külaskäigu Tallinna.
Kevadel käis riigikogu Reformierakonna fraktsioon Pärnumaal, toomaks muudest piirkondadest valitud riigikogulased lähemale meie maakonna igapäevamuredele. Visiidil anti koolides kodanikuõpetuse tunde ja ümarlauas Pärnu ettevõtjatega olid peateemaks piirkonna majanduse tulevikusuunad. Ettevõtluse arengu taga on ju töökohad ja maksuraha laekumine eelarvesse riigi kohustuste täitmiseks – kaks tõsiseimat probleemi.
Gruusia ja kodanikualgatus
On ütlemata hea meel, et Pärnumaa tublid naised on järjekordselt Gruusia teemadel aktiivsust üles näidanud ja oma algatusele välisministeeriumist rahastuse saanud.
Mõni aeg tagasi kohtumisel valijatega (kõlab vist paljudele halvasti) tekkinud idee viia jõulutervitus Eestist Gruusia põgenikest lastele teostus ja leidis väga positiivse vastukaja. Nüüd on realiseerunud uus projekt. Koostöös meie välisministeeriumi, Gruusia põgenikeministeeriumi ja põgenikelaagritega Gruusias korraldati grupile sealsetele noortele kahenädalane reis Eestisse. Eestist on eestvedajaks MTÜ Soometsa Külaselts.
See külaskäik ei tähenda ainult probleemidest eemalesaamist, vaid rohkemgi. Neil noortel on teadmine, et kusagil on riik, kus elavad inimesed mõistavad, mis Gruusias juhtus ja kui tähtis on vabadus ning iseseisvus väikesele riigile-rahvale. Samuti teadmine, et nüüd on neil seal kaugel Põhjala riigis päris mitu sõpra. Need on väärtused, mida kroonides ei mõõda ega eurodesse konverteeri.
Suured asjad on tegelikult väikeste sees: mina ise teen seda siin ja praegu. Ma ei püüagi otsida kedagi, kes oleks pidanud seda tegema. Mõelgem …
Pärnumaalt riigikokku valitud saadikud annavad Pärnu Postimehe palvel lehelugejatele aru, millega nad lõppenud istungjärgul tegelesid.