Rannateedel põrkuvad era- ja avalik huvi

Tõnu Kann
Tõnu Kann, reporter
:

Avalik huvi on pääseda randa kalale, lõket tegema, suplema, lebama või kondama. Mereäärsete kinnistute omanikke valdab seevastu mõistetav soov kaitsta oma privaatsust.

Ükskõik kui viisakad on erakinnistuid läbivatele rannateedele püstitatud võõraste liikumist keelavad sildid, sõnum on ikka ühemõtteline: jätke meid rahule ja minge vee äärde kulgedes mu majast võimalikult suure kaarega mööda, veel parem, kui väljaspool mulle kuuluva maa piiri.

Riik võttis luubi alla

Aasta lõpunädalail avalikustas riigikontroll auditi, millega riik kontrollis, kas Eesti omavalitsused ja keskkonnainspektsioon on “teinud kõik selleks, et inimene pääseks randa ja saaks kallasrajal liikuda”. Auditisse valiti üle Eesti 15 omavalitsust, Pärnumaalt kolm: Audru, Sauga ja Varbla.

Audit tuletas omavalitsustele meelde, et “jättes kõrvale üksikud seaduses märgitud erandid, on igaühel õigus veekogude kallastel vabalt liikuda”, ja selleks peab olema tagatud vaba ligipääs.

Riigikontroll leidis, et enamikus auditeeritud valdades see nii ei ole: avalikuks kasutamiseks mõeldud teed veekogude kallasteni tihti puuduvad või ei ole need kohalikku maastikku mittetundvatele inimestele leitavad. Kui ongi, siis selgub, et maaomanikud on need omavoliliselt sulgenud, paigutanud sinna ebaseaduslikke tõkkeid, üheselt mittearusaadavaid, vaba liikumist keelava iseloomuga märke ja viitasid.

Samuti on kallasradadel tähistamata väikesadamatest möödapääsud.

Riigikontroll nentis, et kaks kolmandikku auditeeritud omavalitsustest ei olnud liikumist piiravate maaomanike suhtes midagi ette võtnud.

“Valdaval osal omavalitsustest puudub tahe teha järelevalvet ja viia rikkujate suhtes menetlusi läbi, nagu seadus ette näeb,” kirjutatakse auditi raportis.

Samal ajal ei pruugi kalda lähedal elutseva väikekogukonna huvid ühtida laiema avaliku huviga ja siin eelistavad kohalikud omavalitsused lähtuda kaldaäärse kogukonna huvist, eriti kui nad on maksumaksjate või kohalike elanike esindajatena omavalitsuses soositud.

Pärnumaalt valitud vallavalitsused said sarjata vähem kui mõni teine auditeeritud vald, kus randa viivaid teid oli tõkestatud okastraadi, lattaedade ja kivikamakatega.

Audru vallale heitis riigikontrolli audit ette, et takistatud oli juurdepääs Pärnu lahe kallasrajale Marksa külas, samuti takistati liikumist Audru jõe kallasrajal Audru alevis ja Papsaare külas, kus kallasrada oli tõkestatud piirdeaiaga.

Samal ajal sai Audru vald auditis kiitagi.

“Audru on planeeringutes ette näinud juurdepääsud avalikus kasutuses olevate veekogude kallasrajale ja vajaduse korral saavutanud maaomanikega kokkulepped,” tunnustas audit Audru vallajuhte.

Kallasrajal liikujaid on raske kontrollida

Audru vallavalitsus kaebas hoopis selle üle, et raskem kui kinnistuomanikega kokkuleppele jõuda on kontrollida kallasrajal liikujate käitumist.

“Enamikul omavalitsustel puudub sellise järelevalve tegemiseks inimressurss,” nentis Audru vallavalitsus.

Sauga vallas tõdesid auditeerijad, et takistatud oli vaba liikumine Pärnu jõe kaldal Tammiste külas.

Varbla vallas Rannakülas, kus piki mereranda kulgeb ajalooliselt kujunenud tee, pole sõlmitud sealsete kinnistute omanikega lepinguid tee avalikuks kasutamiseks, mistap oli üks maaomanikest sulgenud tee tõkkepuuga.

Samal ajal tegi audit kurva järelduse, et isegi kui omavalitsus sõlmiks maaomanikega lepingud, ei tarviste need anda pikaajalisi tulemusi, sest lepinguid saab üles öelda.

Et olukorda parandada, lubas keskkonnainspektsioon, kelle pädevuses on järelevalve kallasradadel, võtta aasta tööplaani rea lisameetmeid koostöös kohalike omavalitsustega, et tagada avalike veekogude kallastele vaba juurdepääs.

“Keskkonnainspektsioon tõhustab kallasradadel liikumise takistamise juhtude tuvastamisel järelkontrolli,” lubas keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov. “Ühtlasi viime 2016. aastaks kallasraja läbitavuse kontrolli metoodikasse soovituse hinnata kohalike omavalitsuste kaasamist plaanilistel kontrollkäikudel.”

Kirjuta toimetajalePrindi
Samal teemal
VABA AEG
maaelu
kooliuudised
60pluss.ee
arvamus
KIRJANURK
sport
TABLOO
VABA AEG
presidendivalimised
Gallup

Mida arvate presidendiks pakutavast Kersti Kaljulaiust?

Küsitluses on osalenud 1180 inimest
SUHTED
Saada vihje
Telli kuulutus
Viimased uudised
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
Nädalalõpusaade
Looduspilt
Sport
Arvamus
Elu
Tarbija
Ajalugu
Arhiiv
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE