Probleem ja vastus: Ühe doonori mure

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

Pärnu Postimehe arvamustoimetuse poole pöördus lehelugeja, kes soovis jagada isiklikku seika seoses vereloovutamisega. Et jutuks on kirjutaja tervisemure, jätame kirja autori toimetuse teada, küll palusime murelikule kirjale vastuse Pärnu haigla veretalituse juhatajalt Alli Tiigilt.

Miks ma loobusin doonorlusest

Lugu on küll ammune, kuid ei anna mulle siiani rahu. Solvumine ja häbitunne on asjad, mis sellega seonduvad. Paar-kolm aastat tagasi oli meil töö juures info järjekordse vereannetuskampaania kohta. Mõtlesin: miks mitte, sest viimane vereloovutus jäi sajandi algusesse. Mäletan seda hästi, sest oli jõulueelne aeg, kui otsustasime pereliikmetega, et loovutatud veri oleks hea kingitus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles