Laste treeningsaal hävis katusevaringus

Katusevaringus purunes ka üks spordihalli vahesein ja mõni aken. Juba pühapäevaks said aknad ja sein paigatud ning ruumid koristatud. Foto: Ants Liigus

Alanud aasta esimene päev kujunes Pärnule katastroofiliseks, sest veidi pärast keskpäeva hävis osa linna spordihallist, kui sisse kukkus halli väikese saali lume all äganud katus.

Päästetööde juhi Rivo Laanemaa sõnade järgi said päästjad laupäeval kell 12.59 teate, et spordihallis hakkas tööle tuletõrjesüsteem. Veidi hiljem helistas üks pealtnägijaist, et halli katus on sisse kukkunud.

Saalis treenisid lapsed

Päästeameti pressiesindaja Sirle Mati teatel vajus sisse 435 ruutmeetrit katust, mis langes väikese saali põrandale, purustades ruumi peaaegu täielikult.

Varingus purunes saali katuse all olnud sprinkleri-veetoru, misjärel majja hakkas vett voolama ja vesi ujutas üle enam kui poole spordihoonest. Sisselangenud katus lõhkus osaliselt suure võimla aknad. Kõige rohkem said väikese saali kõrval kahjustada koridorid ja abiruumid.

Päästjad eemaldasid Mati seletuse järgi ohtlikult rippuma jäänud konstruktsioonid ja piirasid ala. Spordihalli haldaja sulges veepumpade kraanid, et majja rohkem vett ei voolaks. Kogu hoonest lülitati elekter välja.

Varingu ajal ei olnud majas inimesi, sest spordihall oli suletud, kuid esmaspäeva õhtuks olid samasse saali plaanitud laste treeningud.

“See oli suur õnn, et keegi alla ei jäänud, sest põhiliselt olid selles saalis laste treeningud,” rääkis spordihalli juhiabi Margit Suhhostavets. “Praegu on koolivaheaeg ja trenne oli majja plaanitud üldse tavalisest palju vähem. Aga oli ikka suur õnn, et õnnetus juhtus päeval, kui maja oli üldse suletud.”

Suhhostavetsi sõnade järgi toimusid sissekukkunud katusega saalis laste karate, taekwondo, lauatennise, sulgpalli ja iluvõimlemise treeningud.

Halli personal töötas pühapäeva öösel kella kaheni, et kuivatada maja ja piirata purustused.

Pühapäeva hommikul võis spordihalli juhataja Vambo Talu raportida, et kõik avad on suletud ja külm majja ei pääse. “Ventilatsioon töötab ja saali põrandal oli hommikul 20 kraadi sooja. Peseme põrandad ja vaatame tehnilise komisjoniga maja üle,” rääkis ta.

Suhhostavetsi teatel oli pühapäevaks majas elektri- ja veevarustus taastatud.

Kuigi Talu kinnitusel pääses spordihalli suur saal suurematest kahjustustest, olid esmaspäevaks väljapoole viltu vajunud kolm posti, mis hoiavad püsti hoone katust varingupoolses otsas.

“Tugevdada on vaja talasid, mis asuvad Mai tänava poolses katuseosas ehk sealpool, kus toimus väikese saali katuse varing,“ seletas Talu juhtunut. „Kaks saali oli omavahel kokku ehitatud ja pärast õnnetust spetsialistid ning projekteerija arvasid, et igaks juhuks oleks parem need talad kindlustada.”

Lumi või miski muu?

Kas õnnetuse põhjustas ikkagi katusele kogunenud lumi või midagi muud, on enne ekspertiisitulemuste selgumist siiski selgusetu.

Talu kinnitusel käisid reedel, 31. detsembril spordihalli katusel lumekoristajad, kes muu hulgas loopisid lund sissekukkunud katusele, mis asus spordihalli suurest katusest mitu meetrit madalamal. “See lumekogus ei olnud suur,” kinnitas aga Talu. “Mehed tegid omale peamiselt suurele katusele teed.”

Pärnu spordihalli katuselt lund eemaldanud osaühingu Elcamino juhatuse liikme Siim Soondra teatel oli spordihalli katusel keskmine kogus lund nagu paljudel muudel Pärnu majade katustel.

“Lund oli ligi 60 sentimeetrit, merepoolses küljes olid tuisuvallid,” rääkis Soondra. „Seega ei midagi erilist, täiesti Pärnu keskmine kogus.”

Soondra kinnitusel tegutsesid neli meest spordihalli katusel 31. detsembril neli tundi, 10-14 ja lõpetasid siis pühade ajaks töö. Mehed pidid tööga jätkama pühapäeval.

Soondra kinnitas Maalehe Pärnumaa blogile, et töömehed viskasid lund suurelt katuselt madalamale, kuid see kogus ei olnud nii suur, et põhjustada varing. „Ma arvan, et suuremat rolli mängis see lumi, mis seal juba varem oli,“ märkis Soondra. Mees lisas, et nii suurtel objektidel käib lume koristamine alati tellija juhiste järgi. Seda, kas need suunised olid õiged või valed, ei soostunud ta kommenteerima.

Talu kinnitas, et ta hoidis reedel lumekoristajatel silma peal.

Pühapäeval Pärnu spordihalli väikese saali sissevarisenud katust takseerinud ehitusjärelevalve esindaja hinnang oli kahe esimehe mehe arvamusele aga risti vastupidine.

“See oli lumerookijate täiesti ajuvaba tegevus,” kommenteeris osaühingu PG Projekt juhataja Kalle Palu spordihalli suure saali katuselt alla väikese saali katusele lund visanud töömeeste koristustööd. “Varing toimus katusele kogunenud liiga suurest lumehulgast, mis ületas fermide kandevõime mitu korda.”

Linnapea lubas asjaolude väljaselgitamist

Nii morni näoga Toomas Kivimägit kui laupäeval Pärnu spordihalli juures on näinud ilmselt väga vähesed inimesed.

Linnapea ei hakanud laupäeval juhtunus kedagi otse süüdistama, kuid lubas, et asi sinnapaika ei jää.

“Minule on praegu kõige tähtsam, et spordihalli terve kompleksi töö saaks võimalikult kiiresti jätkuda,“ lausus Kivimägi. “Aga luban, et see õnnetus ei ole küll selline, mis niisama sinnapaika jääb. Esmalt peab selgeks saama, kas katuse sissekukkumise põhjustas kellegi lohakus või miski muu.”

Kivimägi lootis laupäeval, et katuse purunemine kvalifitseerub kindlustusjuhtumiks, nii ei läheks remonditööd maksumaksjale midagi maksma.

“Kui kindlustusjuhtum ei ole, on asi muidugi palju tõsisem, aga ma ei usu seda,” ütles linnapea, kelle teatel piisab Pärnu linnal raha, et panustada vajadusel spordihalli remondisse kaks kuni neli miljonit krooni.

“Ma ausalt ei kujuta praegu kahju ulatust ettegi,” tõdes Kivimägi. “Kui on paari miljonit vaja, siis meil on see raha olemas, aga 15-20 miljoni kroonist kahju me muidugi hüvitada ei jõuaks.”

Millal Pärnu spordihallis taas sportida saab, oli eile veel selgusetu. Kindlasti ei lubata külastajaid halli enne, kui on lõppenud hädavajalikud remonditööd.

Spordihalli projekteeris Palm-E arhitektibüroo ja ehituse peatöövõtja oli aktsiaselts Oma Ehitaja. Sama firma on ehitanud näiteks Põhja politseiprefektuuri hoone Tallinnas, spordiklubi Arctic Tartu spordihoone, Kuusalu keskkooli spordikompleksi ja taastusravikeskuse Estonia saunakompleksi Pärnus.

Linn kasutab spordihalli kasutusvalduse alusel. Halli omanik on hoonestusõiguse alusel osaühing Steniard. Kasutusvaldus hoone ja kinnistu suhtes seati 2009. aastal ning see lõpeb 2015. aastal.

Spordihall valmis 2009. aasta sügisel ja Pärnu Postimehe lugejad valisid hoone Pärnu aasta teoks.