Naisterannast teatavad hiiglaslikud infotahvlid (3)

Raido Keskküla
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile paigaldasid Andre Reklaami töömehed Pärnu randa suured kollased infotahvlid, mis annavad neljas keeles teada, et siin asub naisterand.
Eile paigaldasid Andre Reklaami töömehed Pärnu randa suured kollased infotahvlid, mis annavad neljas keeles teada, et siin asub naisterand. Foto: Mailiis Ollino

“Kiitus teile!” hõikas eile ennelõunal Pärnu randa päevitama tõttav Tiiu juba kaugelt ja tänas ülevoolavalt Andre Reklaami töömehi, kes naisterannast teavitavat tahvlit randa üles panid.

Luidete vahelt paistvate peanuppude järgi võis naisterannas sildi ülespaneku ajal olla pool tosinat päevitajat ja mere äärde suunduvat linnarahvast märkas silm mitmel pool ranna rajoonis.

“Need sildid peaksid nüüd küll silma paistma,” märkis linnakunstnik Janno Poopuu, kes jälgis rannas esimese teavitustahvli paigaldamist.

Ajalooline rannaosa

Naisteranna sildi kujundamisel peeti muu hulgas plaani sinna mingi sümbolpilt panna, kuid linnakunstniku jutu järgi leiti siiski, et kõigile üheselt mõistetavat tähist on raske, kui mitte võimatu välja mõelda.

Pärnu naisterand on ajalooliselt kujunenud rannaosa, kus tavaks on alasti päevitada ja ilusate suveilmadega on see ülerahvastatud.

Naisteranna üle käivatele kirglikele vaidlustele vaatamata leiab Pärnu linnavalitsus, et naisterand annab siinsele rannale eripära ja väärib igal juhul säilitamist. “Minu arvates on väga vahva, et Pärnus on säilinud selline ajalooline rannatraditsioon ja seda peaksime igati hoidma. Samasugused rannad on näiteks Klaipedas ja Narva-Jõesuus,” sõnas linnapea Romek Kosenkranius.

Väljakujunenud tavad ja kehtestatud õigusaktid paraku vastanduvad ja õiguskantsler Indrek Teder tegi 2011. aastal linnavalitsusele ettekirjutusi just siltide kohta, mis viitasid soolisele eristamisele ja keelasid ühe sugupoole esindajail rannaalale siseneda ja seal viibida.

Pärnus leitakse, et tegemist on ajaloolise traditsiooniga, ega kavatseta naisteranda kinni panna.

“Uute mitmekeelsete infotahvlitega teavitame inimesi, et naisterannas on üldtunnustatud tava alasti päevitamine ja täname mehi naiste privaatsuse austamise eest,” selgitas Kosenkranius. “Tahan tänada inimesi, kes andsid linnavalitsusele väga hea idee selgitavate siltide ja tahvlite täiendamiseks.”

Naisterannast teavitavad tahvlid paigutatakse nii rannaalale kui kuursaali lähedale luidete vahele naisteranna sissepääsu juurde. Infot jagatakse eesti, inglise, vene ja soome keeles.

Nihutati naisteranna piire

Linn laiendas tänavu keskranda ja naiseranna sissepääsu lähedusse rajati võsastunud ja mudase sonni täitmisega liivane palliväljakute ala.

“Seoses rannaala laiendamise ja kuursaali vastas asunud roostunud sonni täitmisega on kõlanud segadusse ajavaid ja eksitavaid väiteid,” avaldas meer muret. Tema sõnade järgi mädanes kõnealusel alal vana kõrkjastik.

Tänu palliplatsidele saavad lisaruumi päevitajad. “Oleme ju näinud, kuidas soojadel rannapäevadel rahvas randa ära ei mahu, kuid siiani ei ole tahtnud peletada rannast ka pallimänge,” rääkis Kosenkranius.

“Seega väide, et palliplatsid tehakse naisteranna asemele, ei ole õige,” selgitas linnapea. “Palliplatsid tulevad sinna, kus varem oli sonn.”

“Meesterahvana pole ma küll naisterannas kunagi päevitajaid jälgimas käinud, kuid ma siiski eeldan, et selles roogu täis mudasonnis ükski naine alasti päevitamas ei käinud,” sõnas Kosenkranius.

Kuigi väljakute ja naisteplaaži vahele jäävad liivakünkad, nihutati sinna eksijate vältimiseks naisteranna piire. Naisteranna algus on parkla kõrvalt randa viiv tee ja päevitamisala on nihkunud veidi muuli poole.

“Piire oli tarvis muuta, et tekiks suurem distants kesk- ja naisteranna vahele ja väheneks oht, et palliplatsidelt keegi kogemata naiste alasse satub. Sel viisil saab naisterand senisest selgemad piirid,” põhjendas Kosenkranius.

Meedia kaudu tehtud ettepaneku, et äsja liivaga täidetud sonni ala jääks naisteranna osaks, laitis linnapea maha.

“Kui mõni naine pretendeeris sellele, et vast täidetud sonni liivale paljaid naisi pallipoiste asemele lubada, siis see on küll ahvatlev, kuid halb idee,” sõnas Kosenkranius. “Sellisel juhul peaksime keelama meestel jalutamise kuursaaliesises pargis, sest vaevalt mehed oma pilke endast viie meetri kaugusel lamavatest paljastest naistest eemale saaks!”

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles