Kahe esimese euronädala jooksul tehti Selveri ketis 54 protsenti ostudest pangakaardiga, mis jääb tavapärasele mõnevõrra alla.
Selver: kliendid on uue rahaga harjunud, väikeste hindadega mitte
15. jaanuar 2011, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaardimaksete ja sularahatehingute suhet mõjutasid eelkõige aasta esimesed päevad, viimasel nädalal on kaardimaksjate osakaal taastunud. Sularahaostudest moodustasid 62 protsenti eurotehingud ja 38 protsenti krooniarveldused.
Murdepunktiks kujunes 4. jaanuar – enne osteti peamiselt kroonides, pärast seda kuupäeva on euroostud ülekaalus.
„Kassapidajate sõnul on läinud üleminek lihtsamalt, kui kardeti,“ rääkis Selveri keti juht Andres Heinver.
Euro käibeloleku aja esimestel päevadel toodi kauplustesse kõige sagedamini 500- ja 100krooniseid paberrahasid. Praegu makstakse nii euro paberkupüürides kui müntides, enim antakse kassapidajatele 20- ja 50euroseid kupüüre ning sente. Kassapidajad tagastavad klientidele kõige enam 20- ja 2sendiseid, neid kassasahtleid tuleb kõige sagedamini täita.
„Kassapidajatel võtab kõige rohkem aega kohanemine 2euroste müntidega, sest kroonis sellist metallraha polnud. Üllatuslikult ei soovi kliendid tagasi 50sendiseid, vaid küsivad väiksemat peenraha,“ kommenteeris Heinver.
Hinnasildid saavad Selverites vahetatud käesoleva nädala jooksul, osa kauplusi on selle tööga juba lõpule jõudnud.
„Paistab, et nii kliendid kui teenindajad on euro paberrahaga juba harjunud, aga hindu vaadatakse ikka veel kroonides,“ rääkis Selveri juht. „Sujuvama kohanemise eesmärgil tegime aasta esimese sooduskampaania ümmarguste eurohindadega.“