Parim looming sünnib vaesuses ja puuduses

Aleksei Jastrebov on truuks jäänud oma realistlikule kujutamisstiilile ja maalib Vene maalikunsti traditsioonide vaimus. Ekspressionistide kombel värvi lõuendile visata on talle sama, mis hing kuradile müüa. Foto: Mailiis Ollino

Aleksei Jastrebov elab, et maalida. Maised rikkused on libisenud läbi tema sõrmede, sest kunstnik on kindel: kõik suured maised avastused ja imeline looming sünnivad vaesuses ja puuduses.

Täis kõhuga inimene jaksab ainult lebada ega mõista kunstnikku, kes on valinud elada peost suhu usus, et kõigekõrgem on andnud talle ande, mille arendamiseks tuleb olla sõltumatu, üksinda oma mõtete ja ühenduses loodusega. Homset ei ole. Tähtis on see, mis me iga päev meile antud 24 tunniga korda saadame.

“Olen alati elanud nagu vulkaani otsas. Kui maalin, on mul tunne, et mu jalad põlevad,” tunnistab üle veerandsaja aasta Pärnus tegutsenud ja äsja haigla kohvikus näituse avanud tšuvaši-tšetšeeni päritolu Jastrebov.