Juhtkiri: Diplomaatia hariduses

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Postimees.
Pärnu Postimees. Foto: PP

Kui haldusreformi ühinemiskavad hakkasid andma tagasilööke ja mõnigi vald, mille rahval ja kohalikel poliitikutel olnuks mõistlik kaaluda liitumist suurema naabriga, hakkas perutama, hoiatasid ettenägelikumad, et igal teol on tagajärg ja reaktsioonil vastureaktsioon.

Paraku kipub olema nii, et esmajoones saavad kannatada nõrgemad ehk valdkonnad, mis on muutustele kõige tundlikumad. Näiteks haridus. Pärnu linn ootab selle nädala lõpuni valdadelt vastuseid, kuidas edaspidi reguleerida uue haldusterritoriaalse jaotuse juures tundlikke küsimusi nagu maalastele linnas hariduse andmisega seotud kulude katmine. Linn tunnistab, et suurema heatahtlikkust on niigi aastaid ära kasutatud. Pärnu on panustanud haridusse ka naabrite eest, kes on eelistanud kulusid kokku hoida ja linna turjal liugu lasta.

Mõistagi võib süüdistada linna väikese kättemaksukuradi käikulaskmises nende suhtes, kes ühinemisettepaneku tagasi lükkasid: saite, mis tahtsite! Ent teisalt on selge seegi, et linn ei pea üksinda kandma investeeringu- ja õppevälise tegevuse kulu, kui sellest saavad osa võõrad, kes ei ela omavalitsuse territooriumil ega panusta selle tuludesse. Elu naabri haridusvõrgu arvelt ei ole pehmelt öeldes viisakas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles