Mullu septembrist tuli kõigil tasulisi teenuseid osutavatel sadamatel esitada keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks tegevuskava, mida rakendatakse sadamates reostusõnnetuste ja tulekahju korral.
Seitse Pärnumaa sadamat võetakse luubi alla
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
18. jaanuar 2017, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaal on reostuse ja põlengu puhul ette võetavate meetmete plaan esitatud kuuel sadamal: Kihnu, Suaru, Manilaiu, Munalaiu, Pärnu ja Pärnu väikesadam, kus asub jahtklubi.
Sadamaregistri andmetel on ohutuskava esitamata Pärnu talvesadamal ja väljaspool linna Värati, Varbla puhkeküla, Võiste, Paatsalu, Lindi ja Jaagupi sadamal. Keskkonnaministeerium on lubanud need sadamad võtta eraldi vaatluse alla.
Tulekahju ja reostusvastase kohese tegutsemise kava on esitanud Pärnumaaga liituva Hanila valla Virtsu sadam.
Spetsiaalsesse registrisse on kantud 207 Eesti sadamat, neist 103 pakuvad mitmesuguseid tasulisi teenuseid, millega võib kaasneda reostusõnnetuse tekke oht. Reostustõrje plaaniga hindab sadam reostusõnnetuste ohu võimalikkust ja koostab tegevuskava tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks.
Reostuse ärahoidmiseks peab sadam tagama töökorras reostustõrjevahendid. Sadamapersonal peab oskama õnnetuse korral neid õigesti kasutada. Merereostuse likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks tuleb kasutada sadama veealal näiteks poome. Teatud ohtlike ainete korral saab kasutada imavaid absorbente.
Kõik tasulisi teenuseid pakkuvad sadamad peavad panema kokku sadamate reostustõrje plaani ja esitama selle keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks.