Tutt-tihase tsitsi-ürr kõlab okaspuumetsas

Karl Adami
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Karl Adami

Kel korragi mahti olnud talviseid linde jälgida, on kindlasti märganud tihaseid. Esimese talvise tuule käes kiikuv pekitükk ahvatleb paljusid. Olgu need kavalad ja südikad rasvatihased, malbed salutihased või hoopis salapärased lasuursinist teklit kandvad sinitihased. Tihastega tutvuda on algajal linnuhuvilisel kindlasti mugavam kui kohe esimesel tegutsemispäeval väike-kärbsenäppi vanades kuusikutes taga ajama hakata. Koduaias kostavad mahedad toksimised ja sädistamised, kuid tihaste seas leidub neidki, kes aeda seapekki mekkima hea meelega ei tule.

Tutt-tihane on okaspuumetsa lind. Tema kõlav tsitsi-ürr kuulub pigem männikutesse. Lehtmetsi tutt-tihane ei armasta, aga linnaparkidest ja asulatest hoiab pigem eemale. Ta on paikne tiivuline, kes ei ilmuta rännukihku isegi noorusaegadel, kuigi talviti rändab ülejäänud tihastega oma elupaiga metsatukkade ümbruses küll.

Foto: Karl Adami
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles