Pärnumaa jahimehed küttisid lõppenud jahihooajal 1911 metssiga, täites sellega 130 protsenti küttimiskohustusest.
Pärnumaa kütid ületasid metsseajahihooajal plaani
15. märts 2017, 12:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kulte lasti 321, emiseid 478, kesikkulte 199, kesikemiseid 257 ja põrsaid 656. Pärnumaal oli kohustus küttida 1467 metssiga.
Surnuna leiti ja maeti Pärnumaal 64 metssiga.
Eestis oli 2016–2017 jahihooajal metssigade küttimiskohustus 18 272 isendit ja metssea asurkond vähenes jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega 18 338 isendi võrra.
"Juba teist aastat erineb jahindusaasta tavapärasest, kuna metssigade kaudu leviva Aafrika katku leviku tõkestamiseks tuli metssigade küttimine ümber korraldada ja kehtestada varasemast kõrgem küttimismaht. Jahimehed on teadvustanud olukorra tõsidust ja loomade arvukuse vähendamise vajadust, küttides lõppenud hooajal 17 415 metssiga. Peale selle hukati 20 katkukahtlusega isendit, surnuna leiti 903," ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Maakondlikud jahindusnõukogud ja mõne maakonna keskkonnaamet kehtestasid küttimismahu, lähtudes keskkonnaagentuuri ettepanekust, mis oli ajendatud eesmärgist viia metssea arvukus jahiaasta lõpuks asustustiheduseni kuni kaks isendit 1000 hektari jahimaa kohta. Suuremat tähelepanu pöörati Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale, kus oli hoolimata suurenenud küttimissurvest sigade arvukus jahiaasta lõppedes ikka veel suur. Seetõttu suurendati neis maakondades küttimismahtu varasema hooajaga võrreldes 12–40 protsenti. Kuigi algul oli piirkonna jahimehed suurenenud kohustusele tugevalt vastu, kütiti kokkuvõttes loomi isegi nõutust rohkem.
Küttimismaht jäi tänavu täitmata üheksas maakonnas: Harju-, Jõgeva-, Järva-, Põlva-, Rapla-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal. "Kõigis neis maakondades on seakatk levinud üle aasta. Sellest tingitud kõrge suremuse tagajärjel on metssigade arvukus langenud tõenäoliselt väga madalale tasemele. Seepärast on küttimismahu täitmata jätmine mõistetav," selgitas Rakko.
Jahipiirkondade küttimismahu täitmist analüüsivad aprillis kogunevad jahindusnõukogud, kelle pädevusse kuulub keskkonnaametile ettepaneku tegemine küttimismahu mõjuva põhjuseta täitmata jätnud jahipiirkondadelt kasutusõiguse loa äravõtmiseks.
Seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse märgatavaks pidurdamiseks tuleb metssigade arvukus kogu Eestis viia asustustiheduseni kuni 1,5 isendit 1000 hektari jahimaa kohta järgmise jahiaasta lõpuks, 28. veebruariks 2018. Sellele, kui palju tuleb maakonniti veel sigu küttida, annab vastuse keskkonnaagentuur loendus-, küttimis- ja seireandmete kokkuvõtte järel käesoleva aasta juuni teises pooles.
Metssigu tohib Eestis jahtida aasta ringi. Jahihooaega arvestatakse 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani. Jahikoeraga lubatakse metssigu jahtida 1. oktoobrist 31.märtsini.
Küttimismahu täitmise jälgimise ja jahimeeste ülesande ajakohastamise eest vastutab keskkonnaamet koostöös keskkonnaagentuuri, keskkonnainspektsiooni, veterinaar- ja toiduametiga.