Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Olümpiapronks Andrei Jämsä maadleb tervisehädaga

Intervjuu neljapaadi peatreeneri Matti Killinguga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Mullu olümpiapronksi võitnud paarisaerulise neljapaad tegemised on saanud tagasilöögi Andrei Jämsä (esiplaanil) seljahäda tõttu, mis on seganud harjutamist. | FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Eestis äsja alanud kalendrikevad on kaugel sellest, et kodustel, osalt veel jääga kaetud veekogudel sõudjatele kvaliteetseid treeningutingimusi pakkuda.

Nii harjutavad tipptegijad ja paljud nooredki Horvaatia mägikülas Skradinis, kus nad veekilomeetreid kogudes algavaks hooajaks valmistuvad.

Rio-järgne hooaeg toob koondisele vaheldust ja uudsust, kirsiks tordil peaks kujunema kaheksapaadi osalemine Poznanis maailmakarikasarja etapil ja maailmameistrivõistlustel Floridas. Sõudeliidu koduleht uuris eluolu kohta Horvaatias peatreener Matti Killingult.

Kas neljase tiim on pärast pingelangust ja arvukaid vastuvõtte leidnud taas töörutiini ja jätkuvalt kõrgelt motiveeritud?

Mis seal salata, olümpiajärgne aeg kujunes toimekaks ja pingeliseks. Vastuvõtt järgnes vastuvõtule ja ühelt tunnustusürituselt läksime teisele. See oli uus kogemus ja lõhkus tavapärast hooajalõpu puhkuse- ja treeningurütmi. Kuna meid sooviti peamiselt koos näha, liikusime pundiga. Ajakavade sättimine kujunes omamoodi proovikiviks. Arvatavasti oli Heiki Nabil ja Erki Noolel suurte tulemuste järel lihtsam, sest nemad tegutsesid üksinda.

Mehed on jätkuvalt motiveeritud ja valmis kõrgete kohtade nimel võitlema. Sõudmine on nende igapäevatöö, mis leiva lauale toob, ja kui tahetakse palka saada, on vaja edaspidigi tulemusi näidata. Tagasilöögiks on kujunenud Andrei Jämsä seljahäda, mis on seganud harjutamist ja teeb mind veidi murelikuks. Mees on ülekoormuse vältimiseks ja taastumise kiirendamiseks harjutanud individuaalse programmi järgi. Märtsi lõpus läheb ta doktor Mihkel Mardna juurde ja Eesti tippspetsialistid püüavad selgust saada, mis vigastuse on põhjustanud.

Nii et olümpia-aasta sügispuhkus kujunes tavalisest pikemaks.

Meil on olnud aastaid, kus puhkasime kaks nädalat. Rio-järgne aeg tuli teistmoodi, sest taastusime sellest ligemale kaks kuud. Vastuvõttudele juba viitasin, aga see oli medalimeeste tulemuse taustal mõneti ennustatav. Kindlasti pole meie vorm praeguse aja kohta varasemaga võrreldav. On olnud aastaid, kus sõudeergomeetri- ja vastupidavustestid on andnud viis–kuus sekundit paremaid aegu. Õnneks on hooaja peaproov veidi hiljem ja meil piisab aega vormi sättida.

Mismoodi hakkab välja nägema edasine hooaeg?

Esimesest kolmenädalasest veelaagrist naaseme märtsi viimastel päevadel. Oleme nädala jagu Eestis, lendame siis tagasi Horvaatiasse Zagrebisse, kus ootab hooaja avavõistlus Croatian Open. Seejärel rändame taas veidi üle 300 kilomeetri kaugusele Skradinisse ja jätkame põhja ladumist. Võtame kindlasti osa mai alguses esimesest MK-etapist Belgradis ja sealt kooruvad edasised plaanid. Muidugi on tänavune peaeesmärk tugev esinemine Floridas MMil. Kevadised võistlused tulevad rasked ja esimese vormikõvera tipu rihime juulis Luzernis toimuvaks kolmandaks MK-etapiks.

Millised paadid ja missuguses koosseisus välja saadetakse?

Rio medalimehed ei saa jalga gaasilt võtta, sest kuklasse hingavad noored tegijad. Võimalik, et Belgradis katsetame neljapaadis nooremaid, ehk lähetame veele kahepaadidki. Kõik sõltub esiti avavõistluse tulemusest ja sellestki, mida teeb Jämsä selg. Zagrebis peavad kõik end tõestama nii ühe- kui kahepaatidel, välja arvatud Andrei, kes saab puhkust ja taastub. Ma ütleksin, et olukord on põnev ja meil on jaanipäeva eel Poznanisse  MK-le plaanis saata kaheksapaat. Praegu näen, et kaheksale kohale on kümme pretendeerijat. Ka MMile sõitva paatkonna koosseis ei ole lukus. Isiklikult loodan, et Rio medalistid on kõik rivis, kuid see uks pole kindlasti kinni.

Kuivõrd tõenäoliseks peate, et Rios medali võitnud mehed on rivis järgmisel olümpial Tokyoski?

Nagu öeldakse, läheb hea konjak ja vein aastatega ainult paremaks. Kui meestel tahet ja tervist jagub, on kõik võimalik. Sõudmine on küpsete sportlaste ala ja ajalugu on näidanud, et üle 40selt tulemuste tegemine ei ole midagi erakordset. Vaatame kas või Jüri Jaansoni vägevaid tulemusi. Sõudmise vananemine võib olla tingitud taastusvahendite kättesaadavuse paranemisest, eluea järkjärgulisest pikenemisestki. Kui vaatame Tõnu Endreksoni poole, on paatkonnas ehk tugevaima tervisega just tema kui kõige vanem. Nii et ma ei imesta, kui kõik neli meest on Tokyos jälle valmis võitlema kõrgete kohtade nimel.

Tagasi üles