Eestlased hoiavad hruštšovkad alles

1964. aastast Pärnus Jannseni tänava hruštšovkas elav Maimu Jugala ütleb, et kitsukesest köögist ja koridorist hoolimata on ta korteriga rahul, pealegi on kõik vajalik käe-jala juures. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Äsja kirjutas Jaanus Piirsalu sellest, kuidas Moskvas peetakse plaani hakata massiliselt hruštšovkasid lammutama. Eestlased nii äkilised pole: nemad kõpitsevad vanu maju korda teha, mõnest hruštšovkast saab suisa smartovka.

Valdav osa eestlastest on käinud hruštšovka korteris vähemasti kellelgi külas, paljud seal aga ise elanud. Hruštšovka firmamärk on imeväike koridor ja köök, kus on raske kolme täiskasvanud inimest istuma mahutada. WC-pott, kraanikauss ja vann asuvad ühes ruumis. Praegu on see üsna tavaline, 1950. aastatel aga midagi täiesti uut.

Hruštšovkad ei sobi nüüdisaja standardeid ihkavatele kahe- ja enamalapselistele peredele, ent 1950. ja 1960. aastatel kuulutasid need uut elukvaliteeti, mis sobis sõjajärgses üldises ruumikitsikuses kõigile. Minu vanaonu Harald ja tema kaasa Maimu kolisid väikse pojaga uhiuude kortermajja Pärnu jõe kaldal 1964. aasta jaanuaris ehk rohkem kui poolsada aastat tagasi.