Roolijoodikud leiavad seinast seina vabandusi

Aastate jooksul on politseinikud kuulnud roolijoodikute absurdseid põhjendusi, millega oma tegu õigustada proovitakse. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Poole aastaga on politsei tabanud Pärnus ja Pärnumaal kokku üle 300 purjus sõidukijuhi. Joobeseisundis vahele jäänud roolikeerajatelt kuuldakse politsei ja prokuröride sõnutsi teo õigustamiseks absurdseid põhjendusi.

Korrakaitsjad on poole aastaga tabanud Pärnus juba 224 purjuspäi rooli istunud inimest, Pärnumaal 95. Pärnu jaoskonna patrullitalituse juhi Sander Peremehe jutu järgi on politseinikud aastate jooksul kuulnud joobes juhtidelt vabandusi, millega proovitakse enda tegusid õigustada.

Peremehe teatel räägib niisugune sõidukijuht peamiselt, kuidas ta ei saanud ise arugi, et on purjus. Samuti kõlab tihti purjutaja suust, et ta tunneb ennast küllalt hästi, istumaks rooli, või oli seltskonnas kõige kainem. Tuleb ette sedagi, et napsutajal oli vaja minna poest alkoholi juurde ostma ja kuna kauplus asub vaid viie kilomeetri kaugusel, ei näinud ta selles viga.

Meestelt on kuuldud põhjendust, et läheneva naistepäeva puhul tuli naisele lilli tuua ja kuna sõber kutsus samal ajal kaasa alkoholi juurde ostma, otsustati kaks asja ühendada.

Üks kainestusmajas viibija oli ärgates väga üllatunud, et ta seal oli. Sander Peremees

“Aeg-ajalt leidub kummalisi, värvikaid ja kurioosseid põhjusi,” märkis Peremees. Näiteks jutustas üks mees, kuidas ta sõpradega saunas käis ja paar õlut jõi ning seejärel alles alkoholi tarbima hakkas. Nimelt oli too arvanud, et õlu on karastusjook, mitte alkohol.

Üks värvikamaid vabandusi oma teguviisi põhjendamiseks on Peremehe sõnutsi olnud mälukaotus. “Üks kainestusmajas viibija oli väga üllatunud, et ta seal oli. Ta mäletas selgelt, et enne magamaminekut keeras ukse seestpoolt lukku, ega kujutanud ettegi, kuidas ta kainestusmajja sai,” kõneles Pärnu jaoskonna patrullijuhatuse juht. Lisades, et hoolimata vabandustest tuleb mõista, kuidas iga joobeseisundis juht liikluses on liiga palju ja sellist käitumist ei õigusta mitte miski. “Kahjuks ei mõista paljud inimesed, kui ohtlikud on nad endale ja teistele joobnuna roolis olles.”

Lääne ringkonnaprokuratuuri abiprokurörid Liisa Nuut, Pille Juhkov ja Marika Salmistu on kuulnud kahtlustatavatelt, kelle seas peaasjalikult mehed, peamise põhjendusena, et mindi elukaaslasega riidu ja seetõttu oli vaja autoga tiir teha.

Salmistu on õigustusena kuulnud, kuidas külas joodi kolm-neli pudelit õlut ja kuna enesetunne tundus korras, aga kedagi ei olnud, kes sõidutaks, istuti rooli. Salmistule ei ole võõrad vabandused, et sõber oli rohkem purjus või oli vaja poodi järgmise viina järele minna.

Juhkovi sõnutsi leidub palju kahtlustatavaid, kes toovad õigustuseks, et jõid eelmisel päeval ainult kaks õlut ja on nüüd üllatunud, et politseinikule arvestatava joobeastme välja puhuvad.

Nuut menetleb aga praegu kurioossemat kriminaalasja, kus roolijoodik põhjendas, et läks sõitma, sest viskas sõpradega näppu ja kaotas.

Tabatud joobes juhtide hulk

1. jaanuarist 3. juulini

Pärnu maakond Pärnu linn

2015   224   116

2016   272   117

2017   224   95

Andmed: Lääne prefektuur

Võimalus ennast parandada

2014/2015. aastal korraldati Lõuna-Eestis rehabilitatsiooniprogrammi “Korralik juht” (lühend “Koju”) näidisprojekt, hoidmaks ära autorooli purjuspäi istumise kordamist.

Programmis saavad osaleda sõidukijuhid, kellel mõõdetakse 0,5–1,49promilline alkoholijoove. Et eksinud programmis osaleksid, karistatakse neid tavapärase, kuni 1200eurose trahvi asemel kuni 420eurose trahviga.

Programmis osalejatel tuleb täita küsimustik, mille kaudu tehakse selgeks vastaja alkoholitarbimise harjumus ja kas tal esineb liikluses retsidiivset käitumist. Küsimustiku tulemusest sõltuvalt moodustatakse 6–12 inimesest koosnevad rühmad, kus rikkujaid nõustab liikluspsühholoog.

Programmi läbimiseks tuleb osaleda neljal kohtumisel ja täita kätte antud töövihikust ülesandeid.

Kui nõustaja kahtlustab kellelgi rühmast joovet, on tal õigus seda kontrollida. Kui alkomeeter joovet kinnitab, arvatakse inimene grupist välja ja tal tuleb programmiga otsast peale alustada.

“Aasta pärast juhtprojekti jälgiti statistikat politsei fikseeritud joobes juhtimise kordumise kohta. Kui programmi läbijaid oli kokku 300, tuvastati politsei fikseeritud korduvrikkumisi aasta möödudes neist inimestest viiel protsendil,” rääkis rehabilitatsiooniprogrammi autor Gunnar Meinhard.

Üle-eestiliseks laienes programm aastal 2016 ja Pärnus toimus programm viimati tänavu märtsis. Viimasel korral osales Pärnu programmis seitse inimest.

Meinhardi ütlust mööda on oluline pöörata tähelepanu sellele, et muutus algab iseendast. “Meie saame osalejatele pakkuda tehnikat paremaks käitumiseks, kuid tahe muutuda peab inimesel endal olema,” nentis ta.