Loomakaitsjad kutsuvad teatama illegaalsetest pardiküttidest

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kihnu saarel linnujahti pidanud Itaalia jahimeeste kasutatud elektrooniline peibutusvahend, mis on Eestis keelatud.
Kihnu saarel linnujahti pidanud Itaalia jahimeeste kasutatud elektrooniline peibutusvahend, mis on Eestis keelatud. Foto: Keskkonnainspektsioon

Eesti loomakaitse seltsile on teatavaks saanud, et peagi võib Eestisse jõuda suur hulk illegaalseid jahivõtteid kasutavaid Itaalia jahituriste, mistõttu inimestel palutakse rikkumisi märgates neist teada anda.

Loomakaitse selts sai teate Itaalia jahimehelt, kes hoiatas, et seoses 20. augustil algava pardijahi hooajaga saabub Eestisse 100 Itaalia kütti. "Olen näinud fotosid tuhandetest surnud partidest ja hanedest, ühel hommikul kõigest kahe jahimehe tapetud 200 linnust. Osa neist partidest on Eestis kaitse all ja Itaaliasse viimisel on nad maksustatud," alustas õõvastava olukorra kirjeldamist seltsi poole pöördunud Itaalia jahimees. Ta lisas, et sellised kütid kasutavad hanede ja partide püüdmiseks elektroonsete seadmetega tehtud helisid, mis Eestis on jahipidamisel keelatud.

Kirja autor annab teada, et küttide ninamees käis hiljuti Eestis ja otsis jahipidamiseks sellised kohad, kus saab segamata linde tappa ja kuhu kontroll ei ulatu. "Tean kindlalt, et sel aastal on juba müüdud osalused küttida Kihnu saarel, sest seal kontrollitakse harva jahipidamist ja inspektoritel kulub kohalejõudmiseks vähemalt kaks tundi. Muud plaanitavad kohad on Aseri ja Saaremaa," kirjutas ta.

Loomakaitse selts võttis kohe ühendust Eesti jahimeeste seltsiga ja tegi pöördumise keskkonnainspektsioonile. Selts sai kinnitust, et nii pöörduja kui kirjas mainitud küttide juht on tõepoolest Eesti jahimeestele juba teada.

Jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnutsi on jahimeestele teema tuttav. Ka kinnitab ta, et Eesti linnud on tõepoolest lõunapoolsetele jäägritele ammu atraktiivsed.

"Kõige positiivsega, mis Euroopa Liiduga ühinemine Eestile andis, tulid kaasa probleemid, mis inimeste vaba liikumise ja võrdse kohtlemisega kaasnevad," märkis Korts. "Põhjamaine ugrilik loodusest lähtuv jahikultuur erineb Lõuna- Euroopa omast. Kui välismaalaste jahidokumendid on korras, ei saa nendele Eestis kehtiva välismaalase jahitunnistuse väljastamisest keelduda. Küll on meie kohapealsete jahikorraldajate ülesanne liikmesriigi kodanikele tutvustada nii kehtivat seadusandlust kui Eesti jahinduse head tava. Kui seda ei täideta või ignoreeritakse, tuleb karistada vastavalt seadustele. Eesti jahimeeste selts taunib igasugust seadusvastast käitumist, mis ei käi kokku meie hea tavaga või ohustab meie loodust."

Keskkonnainspektsioon kinnitas samuti vastuses loomakaitse seltsile, et Itaalia veelinnukütid on inspektsiooni tähelepanu all olnud viimased kümmekond aastat, kuna igal aastal on mõni neist siin rikkunud jahipidamisnõudeid. "Valdav rikkumine on olnud Eestis ja kõikides ELi riikides keelatud elektroonse peibutusvahendi kasutamine. 2016. aastal karistas inspektsioon selle eest Kihnu saarel nelja, Ida-Virumaal Aseri vallas kaht ja Hiiumaal Käina vallas kaht Itaalia jahimeest," nimetas inspektsioon.

Inspektsioon jätkab jahialade kontrolli.

Loomakaitsjad kutsuvad üles inimesi olema tähelepanelikud ja teavitama ebaseaduslikust jahipidamisest kohe loomakaitse seltsi hädajuhtumite numbril 526 7117 või keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles