Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Koolijuhid peavad ministri ideed alavääristavaks

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Pärnu Koidula gümnaasium | FOTO: Urmas Luik / Parnu Postimees/

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps käis välja idee, et tulevikus võiksid pääseda gümnaasiumi vaid need, kelle põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne on vähemalt 3,75. Kohalikud koolijuhid on selles suhtes eriarvamusel.

Pärnu Koidula gümnaasiumi õppealajuhataja Ille Rohtlaan tõdes, et õpilaste vastuvõtmise korra tõttu on koolis lävend praegugi. “Meil on ju katsed ja latt on suhteliselt kõrgel,” kinnitas ta. “Põhimõte, et gümnaasiumi tuleks eelkõige noor, kes suundub akadeemilisele teele, kehtib meil praegugi.”

Küll oleks Rohtlaane arvates lihtsustav vaadata üksnes õpilase keskmist hinnet. “Uue õpikäsitluse järgi on kõik koolid lausa kohustatud käsitlema igat õpilast kui indiviidi ja lähenema talle personaalselt,” põhjendas ta. “On oluline, et õpilane leiaks endale kõigi oma tugevustega õige õppimise tee. Tal on õigus neid teeotsi ise valida ja vahetada.”

Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets tunnistas, et probleem, millele ministeerium otsib lahendust, on olemas: kutsekoolides on õpilasi liiga vähe, gümnaasiumides ei saada aga hakkama ja kukutakse välja. Sellegipoolest ei poolda ta minister Repsi välja käidud ideed. “See tekitaks ebaõiglust ja pingeid, mida praegu koolis pole,” kinnitas koolijuht.

Nüüdisaja kutsekooli enam ei rahulda, milliste hinnetega põhikoolist tullakse: päris paljudel on kutsekoolis suuri raskusi. Riina Müürsepp

Laanemets tõi esile, et hinnete väärtus on kooliti väga erinev. “Me ei vaata sisseastujate põhikooli hindeid, aga lõpuks nad toovad meile oma tunnistuse ja näeme, et mõni nelja-viieline langeb oma tegelike teadmistega kohe oluliselt alla,” selgitas ta. “Mõni, kellel oli põhikoolis mõni kolm, saab jällegi väga hästi hakkama.”

Rohtlaan ja Laanemets arvavad, et lävendi kehtestamine alavääristaks kutsekoole ja nende õpilasi. “Sildistatakse, et midagi on parematele ja midagi mitte nii headele,” sõnas Rohtlaan.

Et allapoole piiri jäämine ei tee sisseastujatele au, leiab Laanemets, et lävend võib avaldada halba mõju mõnele kutsekooli õppima asumist kaaluvale nelja-viielisele: nad loobuvad, kuna sinna oodatakse madalama keskmise hindega põhikoolilõpetajaid.

Pärnumaa kutsehariduskeskuse (PKHK) direktor Riina Müürsepp ei nõustu, et lävendi kehtestamise korral hakkaks kutsekoolides õppima ülejääk. “See on sinna (Mailis Repsi ideele, L. H.) juurde kleebitud,” märkis ta. “Arvan, et minister soovis algatada diskussiooni, mis annaks eri haridusvaldkondade vahel mingi loogilisema jaotuse. Iseasi, kuidas seda teha.”

Müürsepa jutu järgi on tulnud siinsesse kutsehariduskeskusesse õppima kiituse ja keskkooli kuldmedaliga lõpetanuidki. Head õppijad oleksid oodatud pärast lävendi kehtestamistki. “Ootame neidki, sest tänapäeva tehnoloogia ja õpe nõuab väga palju teadmisi ja oskusi, mida kümmekond aastat tagasi polnud vaja,” selgitas PKHK direktor.

Niisiis tuleks Müürsepa sõnutsi põhiharidust tugevdada. “Nüüdisaja kutsekooli enam ei rahulda, milliste hinnetega põhikoolist tullakse: päris paljudel on kutsekoolis suuri raskusi,” kinnitas ta.

Pärnu ühisgümnaasiumi direktor Mart Kuuskmann pooldaks riiklikku lävendit. “See oleks õige, sest gümnaasiumi tuleb õpilane, kes mõtleb tuleviku peale,” põhjendas ta.

Kuuskmann tõdes, et seni on ühisgümnaasiumi püüdlejate tase ulatunud seinast seina. “Tore, et nad tulevad katsetele, aga paljud vanemad, kelle lapsel on mõni kakski tunnistusel, helistavad ja paluvad, et laps võetaks vastu, sest muidu on tema tulevik rikutud,” avaldas ta.

Kuuskmann täpsustas, et peab kutseharidusestki lugu. “Tean oma õpilaste hulgast ja teistestki koolidest nutikaid noori, kes on läinud (oletuslikust lävendist, L. H.) kõrgema keskmise hindegagi kutsekooli,” märkis ta. “Roheline tuli neile!”

Müürsepa sõnutsi leiab praegu tee kutseõppesse umbes 25 protsenti Pärnumaa põhikoolilõpetajatest. Mujal Euroopas on proportsioon hoopis teine.

Laanemets pakkus välja, et ehk suureneks kutsekoolis õppijate arv, kui põhikoolis sealsetest erialadest rohkem räägitaks. “Kutsekoolide lõpetajad võiksid tutvustada, kui edukad nad on,” täpsustas ta. “Paljude erialade inimesed on ju õnnelikud ja nende oskuste eest makstakse head raha. Mina pooldan vabadust. Kui see tuleb positiivsete näidete kaudu, saabki probleemi paremini lahendada.”

“Hinded ei näita mitte midagi!”

Mitu Pärnu koolijuhti tõdes, et paljudele väiksematele gümnaasiumidele tähendaks riiklik lävend lõppu: poleks õpilasi, keda vastu võtta.

Parasjagu Vändra gümnaasiumi 95. aastapäeva koosviibimisel olnud direktor Marget Privits möönis, et riikliku lävendi korral jääks koolis õpilasi vähemaks. “Meie huvi on gümnaasiumina säilida, kohalik kogukond vajab seda,” lisas ta. “Õnneks on meil selliseidki lapsi, kes lõpetavad põhikooli kõrgema keskmise hindega kui 3,75.”

Direktori sõnutsi on olnud Vändra gümnaasiumis väga palju “hiliseid ärkajaid”, kes on jäänud üheksanda klassi lõpus allapoole ministri mainitud piiri, kuid gümnaasiumis avanenud. “See ongi gümnaasiumi eesmärk: et õpilased, kelle hinne on põhikoolis alla selle 3,75, saaksid gümnaasiumi lõpuks hinde üle selle,” selgitas ta.

Hinnete väike kõikumine võib koolijuhi ütlust mööda olla põhjustatud millest iganes: muutused perekonnas, õpimotivatsiooni langus. “Milline on õpilase võimekus – seda õpetajad ju üheksa aasta jooksul näevad,” sõnas Privits. “Hinded ei näita tegelikult mitte midagi!”

Tagasi üles