Vändra vald ei nõustunud Tootsiga läbi rääkima

Kalev Kaljuste. Foto: Ants Liigus

Vändra vallavolikogu otsustas napi häälteenamusega keelduda Tootsi ettepanekust alustada ühinemisläbirääkimisi. Seega jääb Tootsil nüüd loota Torile, millele Tootsi tegi samasuguse ettepaneku.

Tori vald oli läbirääkimiste alustamisega nõus nagu Vändra alevgi, ent Vändra suunal ühinemise edasiarutamine eeldanuks Vändra valla samasugust otsust.

Otsus võeti Vändra vallas vastu siiski üsna napi häälteenamusega: seitse volinikku oli keeldumise ja kuus nõustumise poolt. Tootsiga läbirääkimiste alustamise vastu seisid vallavanemaga samas valimisliidus volinikud, kellel nüüd tuleb kirjalikult oma seisukohta põhjendada.

Vändra vallavanem Peeter Reimann on varem öelnud, et usub Tootsi elanikud olevat õnnelikumad, kui vald ühineks Toriga, sest seal asub kalmistu ja neil on Pärnu suunal liikumist märksa rohkem. Sellist küsitlust pole paraku Tootsi rahva seas korraldatud, tõenäoliselt tuleb teha seda nüüd Toriga läbirääkimiste käigus.

Ka Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste möönis, et paljude kohalike elanike juured on Tori kandis ja tõenäoliselt oleks Tootsi inimestele Toriga liitumine emotsionaalselt vastuvõetavam. Samuti on Tori valla majandusnäitajad väga head.

Koostöö jätkub

Vändra vallavolikogu päevakorras oli nii kunagi Järvakandi algatatud esmalt viies, hiljem neljas omavalitsuses (Kaisma, Vändrad ja Tootsi) ühinemismenetluse lõpetamine kui Tootsi uus ettepanek algatada samalaadsed läbirääkimised nii Vändra alevi kui vallaga, kuid nüüd juba Järvakandita.

Vallasekretär Aili Laprik lausus, et Järvakandiga seotud ühinemismenetlust siiski ei lõpetatud ja see punkt tuleb uuesti arutusele juunis.

Varasem ametlik ühinemise ettevalmistus, kuhu oli kaasatud ka Järvakandi, soikus, kuna ei suudetud lahendada probleemi, kuidas liita omavalitsused ühise piirita (Vändra ja Järvakandi vahele jääb Kehtna rõngasvald). Samuti osutus ettearvatult takistuseks Järvakandi asumine naabermaakonnas.

Järvakandi näitas oma kõhklusi üles sellegagi, et ei teinud erinevalt teistest omavalitsustest oma elanike meelsuse selgitamiseks rahvaküsitlust.

Pärast seda, kui Pärnu maavanem Andres Metsoja (kes on varem ühinemist vedanud Kaisma poolelt) mullu novembris jõulisemalt sekkus ja kaalus võimalust Pärnumaa-poolsed omavalitsused sundliita, moodustas Vändra alev ja seejärel vald komisjoni. Need komisjonid asusid ühinemise temaatikaga edasi tegelema. Kõigepealt külastas Vändra alevi delegatsioon Järvakandit, siis käisid Vändra alev ja vald veebruaris ühiselt Tootsis.

Tootsi tahab kasvada

Ühinemisega edasiminekuks tulnuks algatada omavahel uued ametlikud läbirääkimised, mida Tootsi tegigi, kuid pöördus samalaadse ettepanekuga ka Tori poole.

Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste põhjendas Tori poole pöördumist, et Vändra suunal on ühinemine kauaks venima jäänud ja väiksele Tootsile on esmatähtis kasvada suuremaks omavalitsuseks.

Kaljuste kinnitust mööda pole liitumise eesmärk sel moel turbatööstusest ilma jäävat Tootsit päästa, vaid tema hinnangul on omavalitsused pikas perspektiivis liiga väikesed ega suuda seetõttu Euroopa Liidu rahastust taotleda.

“Ma näen, et kõik need omavalitsused jooksevad ummikusse, sest kõigil on lõpuks laenu- ja võlakoormus täis,” põhjendas Kaljuste.

Vändra vallavolikogu aseesimehe Priit Enoki sõnutsi on kahju, et Vändra vald keeldus Tootsiga läbi rääkimast, ent koostööd omavalitsuste vahel saab jätkata ühinemisetagi.

Vändra alevi ja valla eelmainitud komisjonide ühisistungeist on vahepeal välja kasvanud töörühmad, mis arutavad koostööd valdkonniti, näiteks hariduse või noorsoo teemal. Sellega on Vändra alevi ja valla koostoimimine oluliselt paranenud ja ühinemine pole siin ainus meetod, kinnitas Enok.