Pärnu maavanem Andres Metsoja ja Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius kohtusid eile Tallinna lennujaama juhtkonnaga, kus oli teiste teemade seas kõne all Pärnu lennuvälja tuleviku küsimus.
Regulaarlendude käivitamiseks tuleb Pärnu lennuväli renoveerida
13. jaanuar 2012, 13:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsoja sõnutsi on Tallinna lennujaam seisukohal, et enne Pärnu lennujaama renoveerimist siia regulaarlende ei lubata. Kuid tšarterlennud toimuvad selgi aastal. Peamine põhjus regulaarlendude osas on, et Pärnu lennujaam ei vasta rahvusvaheliste lendude turvanõuetele.
Regulaarse heal tasemel teeninduse pakkumiseks oleks vaja investeerida nii lennu- kui reisijate terminali, tõsta päästeteenistuse võimekust, parandada maa- ja reisijate teeninduse varustust ning palgata ja välja õpetada maapealne teenistus. Kõik see on seotud suurte kulutustega, mida Tallinna lennujaam ei suuda praegu rahastada.
Metsoja sõnutsi on Tallinna lennujaam nõus Pärnu lennujaama renoveerima praeguste plaanide kohaselt alates 2014. aastast ja seda juhul, kui õnnestub kaasata Euroopa toetusfondide raha.
Pärnu lennujaama renoveerimise eeltöödest on maavanema sõnutsi praeguseks valminud teostatavuse-tasuvuse analüüs ja rajakatte uuring. „Meie ambitsioon on, et järgmise aasta riigieelarves oleks sees Pärnu lennujaama ehitusprojekti koostamine,“ sõnas Metsoja.
Selleks, et Pärnu lennuvälja näol poleks tegemist kuluka ja vähe kasutamist leidva taristuga, uuritakse, kes hakkaksid tulevikus suvepealinna lennujaama teenuseid kasutama. Sihtasutuse Pärnumaa Turism eestvedamisel on käivitatud analüüsi koostamine, millega kaardistatakse potentsiaalsete lendajate arv tulevikus. Analüüsi koostamisse on kaasatud Pärnumaa turismiettevõtjate klaster.
Eelmise aasta lõpus tundis Pärnust lendamise vastu huvi lennufirma Flybe, kes soovis lende korraldada alates tänavu suvest. Tallinna lennujaam põhjendas tollal äraütlemist nii korralduslike aspektide kui võimalike lisakulutuste tõttu.