Mullu kasvas Eestis hüppeliselt haigestumine puuknakkustesse, nii registreeriti puukentsefaliidi juhtumeid 24 ja -borrelioosi 34 protsenti rohkem kui aasta varem, teatas terviseamet.
Puugihaigused ei taandu
21. jaanuar 2012, 08:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaal leidis läinud aastal ametliku kinnituse 45 puukentsefaliidi ja 151 puukborrelioosi juhtu.
Kõige enam peab puukide suhtes valvel olema Saaremaal, sest Eesti 250 puukentsefaliidi haigusjuhust 51 kinnitati mullu just seal.
Siin-seal on seostatud puugihaiguste tõusu kevadise kulupõletamise keeluga, kuid terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnade kohaselt ühest põhjust puuknakkuse sagenemisele Eestis pole.
“Kuna puukentsefaliidi viirused ega puukborrelioosi mikroobid ei levi inimeselt inimesele, vaid neid peab tervele inimesele üle kandma puuk, siis nende haiguste leviku ulatus ning nakatumise ja haigestumise sagedus sõltuvad eeskätt puukide arvukusest ja nende ründeaktiivsusest, aga kindlasti ka inimese enda käitumisest puugikoldes,” selgitas Kutsar.
Kui puukentsefaliiti haigestumist saab kaitsesüstiga ennetada, siis puukborrelioosi vastu vaktsiin puudub.