Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Voltveti pargis käivad suvel ehitustööd

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kutseõpetaja Kaja Hiie soovitas Voltveti pargis üles otsida Amuuri korgipuu ja seda käega katsuda. Puu on tõepoolest üllatavalt pehme. | FOTO: Urmas Luik

Pärnumaa ilmselt liigirohkeim Tihemetsas asuv Voltveti park saab tänavu ligi 200 000eurose rahasüsti, mis peaasjalikult kulub aia ja paviljoni ehituseks.

Kõnealune park on nii muinsuskaitse all kui maastikukaitseala. Seda haldava Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuse juhataja Piret Koorep rääkis, et tegu on pargi korrastusprojekti kolmanda etapiga. Seni on paigaldatud laternad, korrastatud purskkaevu väljakut ja teid ning valminud on pargi renoveerimise plaan.

Omamoodi aed

Sel aastal võetakse ette piirded. “Aed tuleb meil väga omapärane,” lubas Koorep. “Puitlipid pannakse nii, et rõhtpuud on väljastpoolt näha ja seest vaadates on sile aed. Tavaliselt on aiad just väljast ilusad vaadata, aga meil tuleb vastupidi.”

Väravat tänavu veel ei tule, edaspidi küll, aga isegi kui plaan teoks saab, jääb park kõigile uudistajatele avatuks.

Silmailu pakkumise kõrval peab piirdeaed parki vandaalide eest kaitsma. “Paraku on elu selline, et aeg-ajalt leiame ikka kuskilt põõsa alt mõne purjakil inimese, teised nopivad me tulbid ja roosiõied, turbapeenrast on taimed kaduma läinud,” loetles Koorep.

Peale pahatahtlike inimeste tuleb parki kaitsta jäneste ja metskitsede eest, kes toiduotsinguil haruldasi taimi närima kipuvad.

Veel üks suur töö on Alva ojja rajatud saarekesele paviljoni ehitamine. “Kahjuks pole teada, milline nägi paviljon originaalis välja, aga arhitekt võttis aluseks Allikukivi koobaste juures kunagi asunud paviljoni foto,” selgitas Koorep.

Tulge uudistama!

Pargis kasvab ligemale 14 hektaril umbes 150 liiki puid. Et eksootiliste puude-põõsaste maailmas orienteeruda, tasub uurida stende, kus vaatamisväärsused ära märgitud. Tööajal võib sisse astuda mõisahoones asuvasse infopunkti, kust saab infovoldikuid, mis juhatavad kolmele rajale.

Kel huvi, saab jalutada pargi ravirajal ja uurida, milline puu aitab peavalu, vereringehäirete, allergia või unetuse puhul. Teine rada näitab pargi kõige erilisemaid puid ja kolmas on horoskoobirada, mis aitab uudistajal leida just talle omaseima puu.

Koolituskeskuse metsanduse kutseõpetaja Kaja Hiie soovitas pargis kindlasti üles otsida kõrgeima puu – umbes 100aastase ja 38meetrise ebatsuuga. “Eestis on küll üks ebatsuuga kõrgem – Sangastes, aga see on peenem, seega on meil Eesti kõige võimsam ebatsuuga,” rääkis ta.

Põneva elamuse saab Amuuri korgipuud käega katsudes. Puu on tõepoolest pehme nagu veinipudeli kork.

Väga dekoratiivne on Mandžuuria pähklipuu, mille lehed kuni 80 sentimeetri pikkused ja välimuselt Kreeka pähkleid meenutavad viljad valmivad Eesti kliimaski. Seda puud võiks koduaias kasvatada. Samuti Mandžuuria araaliat ehk kuradipuud, mis täis pisikesi okkaid ja mille lehed kasvavad üle meetri pikaks.

Tagasi üles