Rootsi salajasima ametiasutuse – sõjaväe luure- ja julgeolekuteenistuse (rts k militära underrättelse och säherhetstjänst, MUST) ülem Stefan Kristiansson andis Svenska Dagbladetile eksklusiivse intervjuu.
MUST näeb suuremat ohtu idast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindralmajor Kristiansson väidab, et suurenenud on välismaine huvi Rootsi kaitsevõime vastu. Möödunud aastal külastasid välisriikide esindajad Rootsi lennuväebaasi, kus stardirajal seisis kaks Gripen-tüüpi hävituslennukit, mis kuuluvad Rootsi kiirreageerimisüksusesse. Visiidi ajal anti häire: tundmatu lennuk lähenes Rootsi õhuruumile.
Lennuüksus tegutses kiiresti ja saatis need kaks hävitajat võõrast uurima. Gripenite stardi fikseeris välisriigi sõjaväetašee, kelle õhujõududele kuulus õhupiiri rikkunud lennuk. Sama riik teeb selles piirkonnas raadioluuret.
”Oleme täheldanud aastast aastasse tugevnevat raadioluuret, mis tõestab, et ollakse huvitatud meie kaitsetegevusest. See, mida välisriigi sõjaväeatašee jäädvustas, oli hea näide, kuidas võõrriik kaardistab meie võimeid,“ ütles Kristiansson, nimetamata siiski riiki, mis tegutses Rootsi huvide vastu, sest nii võib Rootsi sõjaväe esindaja sattuda selles riigis raskustesse.
Lugeja võib teha järeldused selle riigi kohta, millel piisab võimekust lavastada selline sündmus ja mis oleks võimeline kiusama Rootsi atašeed.
”Peaaegu kõik, millega tegeleme, on valdavalt salastatud ja sellepärast ei anna mina intervjuusid,” kinnitas Kristiansson.
Kõnealune intervjuu tulenes sellest, et pärast kaheksat aastat MUSTi juhtimist lahkub Kristiansson ametist.
MUST ei tegele ainult sõjaväeluurega, vaid peab mõtlema Rootsi julgeolekupoliitikale laiemalt. Pool ülesannetest tulebki valitsuselt ja selle kantseleist. MUSTi teeneid on kasutanud isegi Rootsi välisministeerium.
”Oleme olukorras, kus ühe välisriigi luure on oma tegevuse suunanud meie kaitsejõudude vastu, aga ma ei soovi seda kommenteerida. Kogu rahvusvaheline koostöö põhineb usaldusel,“ märkis Kristiansson.
MUSTi ülem ei taha, et teda pildistataks oma töökabinetis oleva pronksist kotkaga. See on kink tähtsalt koostööpartnerilt MUSTile ehk USA DIA-lt (ingl k Defence Intelligence Agency).
Suur riik, mis on enda positsioone ettepoole nihutanud, on Venemaa. Gaasitoru Läänemeres, tõusnud majanduslik aktiivsus, mitme uue sõjalaeva proovisõidud, varasemast suuremad ja sagedasemad sõjaväeõppused on selle tõendus.
2015. aastal võtab Rootsi vastu uue kaitsekontseptsiooni. Pärast 1996. ja 2004. aasta otsuseid on Rootsi vähendanud oma kaitseväe koosseisu ja selle tegevust drastiliselt. Praegu on Rootsi teistsuguses olukorras kui 1990. aastatel, kui Venemaa sõjaline võimekus lagunes ja Rootsi võttis ”strateegilise vaheaja“.
Pärast 2008. aastat on Venemaal olnud märgata muutusi. Riik on huvitatud stabiilsusest, kuid võib karta, et see peaks olema üles ehitatud vastavalt Venemaa nõuetele. Venemaa on alati avaldanud mõju Rootsi julgeolekule.
”Mõeldes kaitseväe arengule aastatel 2020–2030, oleme sunnitud rohkem arvestama sellega, mis praegu Venemaal toimub,“ hoiatas Kristiansson.
Peale sõjaväe nüüdisajastamise on Venemaa arendanud oma kübersõjalist võimekust. Eesti ja Rootsi on seda omal nahal tunda saanud.