Miks mõnel linnul on jalad pikad ja miks rähn toksides peavalu ei saa? Miks hakkab mustikas alles 15 aasta vanuselt saaki kandma ja kuidas saavad ussid seene sisse?
Lapsed võtavad metsa kaasa kotitäie küsimusi
11. oktoober 2012, 10:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neile ja paljudele muudele laste küsimustele saab vastused riigimetsa majandamise keskuse (RMK) sügisestel loodusõppeprogrammidel, mis Kabli ja Varbla looduskeskusesse on toonud sadu Pärnumaa lapsi.
Nii Kabli looduskeskuse juhile Küllike Sisaskile kui tema Varbla kolleegile Tiiu Annukile teeb see heameelt: suhe loodusega ei saa ju tekkida raamatuid lugedes või koolipingis istudes. “Tugev side tekib siis, kui oleme looduse keskel ja avatud meeltega,” kinnitavad nad. “Meil on ütlemata hea meel, kui suudame oma tegevusega looduses ja looduse keskel tekitada lastes huvi kõige vastu, mis meid ümbritseb.”
Pakutavatest teemadest on Kablis sel sügisel populaarsemad „Sügis linnuriigis“ ja „Lähme metsa seenele ja marjule“ ning Varblas „Sügis metsas“ ja „Jäljed merel“.
Mõlemat keskust on usinalt külastanud koolieelikud ja algklasside lapsed, põhikooli- ja gümnaasiumiastme õpilaste huvi on olnud tagasihoidlikum.
Innukamate osalejate õrna iga arvestades tuleb Sisaskil ja Annukil valmis olla miljoniks miksiks, sest looduse keskele sattunud väikesed matkasellid võivad lõputult pärida. Enamasti tuntakse huvi teemade vastu, mille kohta vähe teatakse.
Salapärased tegelased, keda leidub küll kõikjal, kuid keda lapsed tunnevad suhteliselt vähe, on linnud. Nende kohta jagub noortel uudistajatel palju küsimusi: kuidas linnud lennata suudavad? Kuidas nad teavad, kuhu lennata? Miks neid rõngastatakse?
Lapsi paeluvad marjad ja seened. Tahetakse teada, mis juhtub siis, kui seda või teist mürgist marja või seent süüa.
Nii laste kui täiskasvanute tagasiside retkedele on enamasti positiivne ja vahel veidi naljakaski. Näiteks oli üks esimese klassi jütsidest koju minnes emale teatanud, et metsas võib loomade luid ja nahka näha. Teine aga kiitis, et sai otse looduses näha ja omavahel võrrelda söödavaid ning mürgiseid seeni ja marju.
Tundub uskumatu, aga üks retkele tulnuid mekkis RMK õppekäigul esimest korda mustikaid. “Küll on ikka hea maitsega ja suu teevad ka veel põnevalt siniseks,” kiitnud ta.
Ent mis seal salata, looduskeskuste juhid on kuulnud teistsuguseidki arvamusi. “Kas koolivälise keskkonnahariduse mõte on vedada lapsed metsa, parki või loodusõpperajale ja kõnelda neile Eesti metsades elavatest ulukitest, marjadest, seentest, lindudest? Miks seda kõike ei võiks seletada klassiruumis, kus on turvaline keskkond ja oma õpetaja?” kirjutati neile.
Septembris alanud tasuta sügisprogrammid kestavad 26. oktoobrini. Selle nädala alguseks oli Kabli 35 õppekäigul osalenud 881 ja Varbla 28 retkel 525 last.