Linn hakkas kevadeni ise rannaparke hooldama

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Septembris jäid kojameherehad Rannapargis seisma, maast üles tõstis need OÜ Pärnu Haldusteenused.
Septembris jäid kojameherehad Rannapargis seisma, maast üles tõstis need OÜ Pärnu Haldusteenused. Foto: Ants Liigus

Pärnu ranna piirkonna haljastute hoolduslepingu ütles AS ISS ühepoolselt üles 19. septembrist. Pärnu linnavalitsuse korraldatud riigihankekonkurss ranna piirkonna haljastute hooldamiseks kukkus läbi, misjärel pandi rannaala parke koristama ja talihooldama linnale kuuluv OÜ Pärnu Haldusteenused.

Erakorralise töövõtuhanke konkursi korraldamise rannaparkide koristamiseks tingis seda tööd varem teinud ISSi poolt töölepingu ennetähtaegne ülesütlemine. ISS lõpetas rannaparkide hooldamise 19. septembril.

Linnavalitsuse uuele hankekonkursile esitati kolm pakkumist, kuid need lükkas konkursikomisjon tagasi. “Riigihankekomisjon lükkas pakkumised tagasi, kuna need ületasid hankelepingu eeldatavat maksumust,” edastas Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas.

Järgmise hankeperioodi ehk kevadeni hooldab ranna piirkonna haljastuid Pärnu Haldusteenused.

90protsendine valmisolek

Pärnu linnavalitsuse poolteist aastat tagasi moodustatud kommunaalettevõte Pärnu Haldusteenused hooldab linna kalmistuid, munitsipaalelamufondi, korraldab tasulist parkimisteenust linnas ja haldab suvel Vallikääru talvesadamat.

Nüüd lisandub osaühingu tegemistele rannaala haljastute korrashoid, hõlmates Atraktsioonide pargi, Ministrite pargi, Rahu pargi, Rannapargi, rannahooneesise pargiala, kõlakoja ümbruse ja kuursaaliesise haljastuse (lepingutekstijärgsed kohanimed, T. K.).

Pärnu Haldusteenuste juht Raul Sarandi kinnitas, et tema juhitaval firmal piisab võimekust oluliselt laienenud hooldusala korrashoiuks.

“Ostsime juurde leheluudasid, meil on kaks lumefreesi ja -sahka, mis sobivad hästi jalgteede lumest lahtilükkamiseks,” rääkis Sarandi. “Püüame hakkama saada oma tööjõuga, samuti teeme koostööd töötukassa ja politseiga ühiskondliku töö tegijate kasutamiseks heakorratöödel linnas. Masinad hakkavad tööle kahe vahetusega.”

Sarandi kinnituse kohaselt on firmal kasvavat töökoormust arvestades umbes 90protsendine valmisolek hakkama saada. “90 protsenti on öeldud tinglikuna, see oleneb talvest,” sõnas ta. “Me lihtsalt ei tea ette, kui lumerohke talv tuleb, igaks juhuks sõlmisime eellepped kahe partneriga, kes on valmis appi tulema, kui oma jõud lumelükkamisest üle ei käi. Ilmselt vajame lisatööjõudu sügisese lehekogumise ajal.”

Pärnu abilinnapeana töötanud Sarandi arvates pole selles midagi erakordset, kui linnaettevõte laiendab oma kommunaalvõimekust. “Linnafirmad, mis linnaruumi korras hoiavad, pole Euroopas mingi ime, ka Soomest on tuua küllalt selliseid näiteid,” teadis Sarandi. “Meie iseärasus on, et linna raske eelarvelise seisu tõttu ei saa me ettevõtet laiendada pangalaenu abil, vaid peame ise oma vahendeid suunama ja lootma rahavoogudele.”

Kas sünnib majandusime?

AS ISS Eesti Halduse juhatuse esimees Priit Paiste ütles Pärnu rannaala hoolduslepingu ühepoolse ülesütlemise põhjuseks lepingukulude kasvamise tuludest suuremaks. “Meil tuli lepingule peale maksta ja nii enam jätkata ei saa,” nentis ta.

Sarandi tõdes, et peab olemasoleva rahaga toime tulema “Võimalik, et saame lisaraha leppetrahvist, mille ISS linnavalitsusele lepingu ülesütlemise eest maksab,” sõnas ta.

Rannahaljastute hooldaja vahetamisega muutub aadress, millel esitada pretensioone, kui ranna pargiteed on tuleval talvel lumised või libedad: varem valvas selle üle linna majandusosakond, nüüd linnale kuuluv osaühing. “Kiire teave libeduse või muu häiriva kohta meie hooldusalal on teretulnud,” kinnitas Sarandi, pelgamata vastutust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles