Autoost nõuab talupojatarkust

Oma silm on küll kuningas, ent kõige paremini oskab müügile mineva auto seisundit määrata asjatundja. Foto: Ants Liigus

Müügiplatsilt pruugitud autot ostev inimene ei peaks laskma end uinutada soodsast hinnast ega müüja jutust, vaid uurima põhjalikult masina minevikku, enne kui ta müüjaga kauba kinnituseks käed lööb.

„Hinge teeb haigeks, et peaaegu iga nädal on vähemalt üks juhtum, kui müügiplatsilt auto ostnud inimene tuleb siia autot üle vaatama, siin aga selgub, et midagi on katki või ei tööta,” tõdeb Møller Auto Pärnu juhataja Hindrek Männik.

Männik ei pea silmas Lätist, Leedust või Saksamaalt soetatud masinat, vaid eelkõige siinsamas Pärnus muretsetud sõidukit.

Räägi nagu seinale

Kõige enam hämmastab Männikut, et altminekute võimalikkusest on räägitud ikka ja jälle, igaüks teab ehk endagi tutvusringkonnast hoiatavat juhtumit meenutada, ent võta näpust: inimesed kohe nagu tahaksid petetud saada.

Männiku hinnangul ei ole põhjus niivõrd inimeste rumaluses kui aegadega juurdunud arusaamas, nagu õnnestuks neil odavat asja soetades kedagi haneks tõmmata.

Kui sedasi kedagi petta õnnestub, siis ainult iseennast.

Et mitte üldsõnaliseks jääda, meenutab Møller Auto Pärnu juhataja juhtumit, kui õnnestunud tehingust eufoorias ostja tuli oma autoga kohe ostmise järel ilmnenud pisiviga kõrvaldama: üks pirnidest ei põlenud.

Paraku riivas parandamise ette võtnud kogenud teenindaja silma alles soetatud sõiduki esibamper, niisugust ei tohtinuks kõpitseda toodud autol väidetava valmistamisaasta järgi olla. „Lasime auto süsteemist läbi ja tuli välja, et masin oli viimati olnud Rootsis takso,” räägib Männik. „Viimane hooldus oli sellele olnud kuskil 400 000 peal, siin oli spidomeetril aga 150 000: auto oli hästi üles vuntsitud, aga põhimõtteliselt omadega otsas.”

Konkreetne “edukas” ost läks vastsele autoomanikule maksma mitu tuhat lisaeurot, sest Männiku väitel ei ole platsidel autode müüjad altid tehingujärgsetele nurinatele positiivselt reageerima. Pigem leiavad nad 1000 ja üks põhjust, miks nad ei saa ostja hilinenud pretensioone rahuldada.

„Platsiga on tihti nii, et sinna ei saa tagasi minna, ei ole pärast kellelgi nööbist kinni võtta, et “vaata, sõber, siin oli varjatud viga”,“ nendib Männik. „Või kui lähedki, öeldakse, et “mina ei tea midagi, see on komisjonimüügi auto”, “see toodi mulle” või leitakse mõni muu vabandus.“

Usalda, aga kontrolli

Ometi on selliste altminekute vastu väga tõhusaid ja lihtsaid vahendeid.

Esmalt võimalus osta pruugitud auto tootemargi esindusest ja saada kaubaga kaasa meelerahu teadmisest, et enne müüki põhjalikult korda tehtud masinal ei kuku midagi küljest ja kõik selle sõlmed funktsioneerivad.

Teiseks tasuks kontrollida ostetava auto VIN-koodi ehk tehasetähise ehk kerenumbri järgi auto minevikku: selles peab olema fikseeritud sõiduki kogu minevik, nii hooldused kui läbitehtud avariid.

VIN-kood on seda aktuaalsem, et auto ajaloo elektroonsest talletamisest erinevalt annab masinaga kaasas hooldusraamatut võltsida. Koguni sedavõrd lihtsalt, et Volkswageneid müüva Saksa Auto hooldusnõunik Andrus Virak nimetas kevadel portaalis Auto24ee avaldatud artiklis „Auto hooldusraamatut ei tasu lõpliku tõena võtta” hooldusraamatut ilukirjanduseks.

Selleks, et VIN-koodi avatavaid andmeid lugeda, ei pea ostetavat autot ilmtingimata mõnesse soovitavalt sama margi esindusse sõidutama. Edukalt võib asjatundjaga suhelda telefonitsi või meili teel. Seda loomulikult selgi juhul, kui autosoovija on oma unelmate masina leidnud Itaalia või Saksamaa müügiplatsilt ja seisab seal sõiduki kõrval.

Männiku väitel annab põhimõtteliselt tuvastada kõikide kuni 20aastaste autode teenistuskäiku, eakamate masinate puhul võib see osutada keeruliseks või võimatuks lihtsal põhjusel, et nii ammustel aegadel elektroonseid hooldusraamatuid ei peetud.

Sellistel puhkudel maksab Männiku sõnade järgi näidata ostetavat autot margi kohaliku esinduse spetsialistidele. Ülevaatus ei ole kallis, ehk umbes 30 eurot, ent kui selle järel spetsialist ütleb, et auto ongi nii hea, nagu müüja kiidab, annab see ostjale tagatise, et ta ei saa tehinguga tüssata.

Tilk tõrva rikub kogu mee

„Panebki imestama, et inimesed ei kasuta seda võimalust,” ütleb Männik ja toob oma väite ilmestamiseks taas näite lähiminevikust.

Õhtust, kui äsja Volkswagen Sharani ostnud pere tuli abi küsima, sest enne omanikuvahetust laitmatult töötanud masin oli hakanud tegema kummalist häält.

„Tal oleks tulnud paarisajaeurone arve, oleks ta lasknud masina siin korda teha,” tõdeb Møller Auto Pärnu juhataja. „Oleks ta käinud siit enne läbi, oleks ta läinud tagasi müüja juurde ja öelnud, et “mees, kas teed need vead ise korda või võtame hopsti! hinnast maha”.”

Männikule läheb pruugitud autode müügiplatsidel toimuv väga korda. Seda eelkõige sellepärast, et platsidel pettasaamiste põhjal kiputakse tegema üldistusi ja halvustama kogu ühe või teise firma toodangut.

Tasub vaadata, mõelda, kaaluda

„Miks mul süda valutab?” esitab Männik retoorilise küsimuse. „Aga sellepärast, et niisugune asi lörtsib kogu autoturu, hakkavad levima igasugused linnalegendid, et see või teine mark on jura.”

Samal ajal ei ole Møller Auto Pärnu juhataja seda meelt, nagu peaks hommepäev kõikide automüügiplatside värava lukku keerama, kaugel sellest. Pigem on ta seisukohal, et konkurents peab olema, sest vastastikune rivaalitsemine sunnib kõiki automüüjaid oma tööd tegema aina paremini ja ostjasõbralikumalt.

Aga oma osa autoturu tulevikus on ostjalgi, et ta ei läheks enam müüja mesijutu õnge. „Ma ei tea, millal jõuab see hea Eesti talupoja mõtlemine, et enne lõikamist tuleb üheksa korda mõõta, autoturule, aga see võiks juba sinna jõuda,“ leiab Männik. „Pealegi ei ole see raha nii väike, et seda võiks niisama tuulutada. Pigem tuleb vaadata, mõelda, kaaluda alternatiive ja alles siis otsustada.“

Nõu autoostjale

* Kontrollige sõiduki päritolu müügipaiga kohalikus margiesinduses.

* Veenduge, ega masinat ole ümber ehitatud.

* Veenduge vajalike dokumentide olemasolus.

* Veenduge dokumentide õigsuses.

* Kontrollige sõiduki VIN-koodi.

* Kontrollige infot masina võimalike tagaotsimiste kohta.

* Hinnake sõiduki tehnilist seisu.

* Konsulteerige asjatundjatega.

Andmed: maanteeamet

Hindrek Männik, Møller Auto Pärnu juhataja:

„Ma ei tea, millal jõuab see hea Eesti talupoja mõtlemine, et enne lõikamist tuleb üheksa korda mõõta, autoturule, aga see võiks juba sinna jõuda.“