/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
Detsembri- ja jaanuarikuu jooksul oodatakse, et Eestit külastab ligi 15 000 Vene turisti rohkem kui mullu. Möödunud aastal oli neid veidi üle 62 000. Kolleegid Eesti Päevalehest lõid kokku, et turismisektorile tähendab see aastavahetusel 5–10 miljonit eurot lisatulu.
Muide, viimase viie aastaga on Vene turistide arv neljakordistunud. Selline huvi Eesti vastu räägib meie kasuks ja on parim mõeldav reklaam riigile.
Iseasi on, et valdav osa sellest lustirahast jääb Tallinna. Pealinn on pealinn ja sealsed võimalused on mõistagi suuremad.
Ometi peaks ikka väga tõsiselt mõtlema, kuidas osa lustimiljonitest jääks pidama Pärnusse. Mingi seltskond Venemaalt tuleb Pärnusse nostalgiaradadele. Need on inimesed, kelle peres on säilinud mälestused 70–80ndatest ja Pärnu-nimelisest üleliidulisest kuurordist.
Ilmselt on seegi kord neid, eriti nooremaid idaturiste, kes huvi pärast võtavad ette paaripäevase sõidu Tallinnast väljapoole. Küsimus ongi selles, mida on Pärnul aastavahetuse veetjatele pakkuda. Süüa-juua jätkub Tallinnaski.
Turistide tulekul, mis on muidugi hea, on teinegi pool ja see puudutab nende siin veedetava aja kvaliteeti. Strandi juht Egon Elstein ütles mõne aja eest Pärnu Postimehele: “Jaanuaris tuli Pärnusse päris palju turiste Venemaalt. Paraku ei olnud linna kultuuriasutused selleks valmis. Kliendid olid rahul hotelli ja meie teenustega, aga sooviti ka linnas ringi vaadata.”
Selles osas on Pärnul tublisti arenguruumi, kuid edenemist võib siiski täheldada, kui mõtleme näiteks vastavatud jõuluturule Martensi väljakul või taastoimuvale jääfestivalile. Loodetavasti oleme sel aastavahetusel külaliste tulekuks paremini valmistunud.