Haridus- ja teadusministeeriumile (HTM) adresseeritud arvamusloos juhtisid Tallinna, Tartu ja Pärnu haridusosakonna juht tähelepanu omavalitsuste murele seoses riikliku haridustoetuse ümberkorraldamise ning tugiteenuste rahastamise ja investeeringutoetuse lõppemisega.
Jutte õpetajate palgatõusust on kuuma kartulina tükk aega käest kätte veeretatud, aga täit sotti, mis saab 1. jaanuarist 2013, pole saanud ei direktorid ega linnade-valdade haridusametnikud. Aasta lõpuni on jäänud mõni päev, aga küsitavusi-küsimusi pedagoogide palgakorralduse uuendamises on ikka veel.
Esmaspäeval Pärnu maavalitsuses toimunud Saare ja Pärnu maakonna esindajate ning ministeeriumiametnike kohtumisele järgnenud vestluses käis arutlusteemana läbi kolme haridusjuhi Õpetajate Lehes ilmunud avaldus “Õpetajate palgatõusu koormat hakkavad kandma omavalitsused”.
Pärnu haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Andrus Haugas, kas saite ministeeriumiametnikega kohtudes pihta, mis koole ees ootab?
Üldjoontes on plaanid arusaadavad, aga tuleb tunnistada, et keeruliselt mõistetavaid kohti siiski on.
Riikliku haridustoetuse üks ja olulisim osa on õpetajate palgatoetus, mida edaspidi tohib kasutada palga maksmiseks ainult õpetajatele, direktoritele ja õppealajuhatajatele.
Paaril viimasel aastal olid riiklikuks prioriteediks ka tugispetsialistid – koolipsühholoogid, -sotsiaalnõustajad ja logopeedid – ja seetõttu lubas HTM samast palgarahast tasustada neidki. Nüüd tuleb välja, et riigi prioriteedid on muutunud ja tugispetsialiste sellest rahast enam tasustada ei tohi. See oli üks olulisemaid põhjusi, mis ajendas meid Õpetajate Lehte pöördumist kirjutama.
Meie mure oli sõnastatud muidugi laiemalt: tegime juttu koolide investeeringukomponendi kadumisest ja õpetajate täienduskoolituse summa vähenemisest, aga põhiline oli ikkagi mure tugispetsialistide pärast.
Kujunevas olukorras on omavalitsusel kaks võimalust: kas lõpetada tugiteenuste pakkumine või leida raha teenusega jätkamiseks mujalt.
Oleme Pärnus aastaid õppenõustamiskeskuse näol süsteemselt tugiteenuseid arendanud ja mõistame nende teenuste olulisust, loomulikult püüame nende jätkamiseks vahendeid leida.
Tuleval aastal jätkab Pärnu õppenõustamiskeskus endisel moel?
Jah, 2013. aasta eelarves on vahendid selleks planeeritud. Pärnu suudab seda, aga mõni väiksem omavalitsus võib selles osas tõsistes raskustes olla.
Meilgi pole paraku majanduslik seis võimaldanud teenuseid laiendada, kuigi vajadus selleks on selgelt olemas. Sest samal ajal, kui õpilaste arv Eestis väheneb, on erisuste (erivajadustega laste) arv jätkuvalt suurenenud.
Omavalitsuse jaoks teeb asja muidugi keeruliseks eelkõige see, kui riik prioriteete järsult muudab. Arvestades, et hariduskulu osakaal omavalitsuse eelarves on väga suur, on iga põhimõttelise muudatuse mõju selgelt tuntav.
Kui rääkida näiteks haridustoetuse investeeringukomponendist, siis järgmisel aastal see õnneks veel säilib, kuid ministeeriumi plaani kohaselt 2014. aastal kaob.
Omavalitsuste jaoks tekitab probleeme seegi muudatus, sest paljud on koolimajade renoveerimiseks laenu võtnud ja tagasimaksegraafikute koostamisel selle toetusega arvestanud. Kui seda enam ei tule, ollakse raskustes.
Pärnuski on kaks võrdlemisi hiljuti põhjalikult remonditud koolimaja.
Usun, et Pärnu saab tagasimaksetega hakkama.
Ka ilma investeeringutoetuseta?
Praegu polegi veel otseselt vaja midagi ette võtta, sest tuleval aastal on toetus alles. Küll tuleb selle peale mõelda 2014. aasta eelarvet planeerides. Laenumaksetega Pärnu hätta jääda ei tohiks, aga üht-teist võib tegemata jääda sellegipoolest. Suurem osa koolihooneid on ju alles renoveerimise ootel ja iga võimalik katteallikas oluline.
Omavalitsusi lööb seegi, et riik avaldab survet klassi keskmise täitumuse tõstmiseks. Näiteks põhikoolide puhul 17-lt 21-le. Kas see tekitab Pärnu koolidele probleeme?
Kuigi kolme linna pöördumises osutasime sellelegi asjaolule, Pärnut see teravalt ei puuduta. Meil klasside täitumusega suuri probleeme pole ja tõenäoliselt ei tule ka. Pärnu koolivõrk on piisavalt suur, et tervikpildis õpilaste arv tasakaalus hoida. Kui gümnaasiumiastmes laste arv väheneb, siis algklassides lähiaastatel jällegi suureneb. Kokkuvõttes vajame jätkuvalt kõiki olemasolevaid ruutmeetreid. Midagi üle ei jää ja klassid on õpilasi täis.
Õpilaste arvuga jõuame taas õpetajate palgatõusu küsimuseni.
Seegi teema on keeruline, sest omavalitsus ei saa midagi garanteerida. HTM kõneleb palgafondi 11protsendilisest tõusust, mida kinnitati kokkusaamisel maavalitsuses.
Praegu on riiklikud pedagoogide palga alammäärad üldhariduskoolides järgmised: noorempedagoogil 608, pedagoogil 644, vanempedagoogil 736 ja pedagoogil-metoodikul 889 eurot.
Jaanuarist peaks noorempedagoogi ja pedagoogi palga alammäär tõusma 715 eurole. Vanempedagoogi ja pedagoogi-metoodiku alammäär jäävad endiseks. Need palgamiinimumid peab omavalitsus tingimata tagama, kui õpetaja töötab täisametikohaga ehk teeb ära 35 üldtööaja tundi.
Kindlasti ei tähenda see aga seda, et vanempedagoogi ja metoodiku palk ei tõuse. Nendeks tõusudeks on riigi lubaduste kohaselt vahendid olemas. Täpsematest palgatõusudest saame rääkida aga alles pärast vabariigi valitsuse vastava määruse avaldamist.
Kuidas on lood õpetajate üldtööajaga? On ju õpetajaid, kes töötavad suurema koormusega.
Õpetajate üldtööaeg on 35 astronoomilist tundi nädalas, mis sisaldab 18–24 akadeemilist tundi klassi ees. Ülejäänud aeg on mõeldud ainetundide ettevalmistamisele, tööde kontrollimisele ja kõigele muule, mida töökohustused ette näevad.
Mis puutub aga täistööajast suurema koormusega töötamisse, siis seda tuleb käsitleda ületunnitööna.
Seegi pole lihtne teema. Nagu olen aru saanud, on ministeeriumi üks eesmärke loobuda üldtööajas sisalduva kohustusliku õppetundide arvu otsesest määratlemisest.
Riik on seisukohal, et ületunnitöö tegemine ei tohiks olla pidev praktika. Eks see ole kokkuvõttes direktori ja õpetaja omavahelise kokkulepe küsimus, aga seadusi tuleb loomulikult järgida.
Kas direktoritel on tulevast aastast suurem otsustusõigus palkade määramisel?
Jah. See, et koolijuhtidel peaks olema suurem otsustusõigus, on ministeeriumi viimaste aastate üks sõnumeid. Loomulikult sobib see meie arusaamadega.
Kui klassijuhatamine läheb üldtööaja sisse, siis miks peaks õpetaja peale ainetundide andmise võtma klassijuhatamisega lisakohustusi, mida ei tasustata?
Täiendava tasustamise võimalus siiski väidetavalt säilib.
Uus on see, et kui seni maksti klassijuhatajale täiendavate tööülesannete eest lisatasu, siis 1. septembrist 2013 kirjutatakse klassijuhataja töö õpetaja ametijuhendisse ja tasu selle eest kajastub kokkulepitud palgas.
Vahendid klassijuhatajatöö täiendavaks tasustamiseks on riik jätkuvalt ette näinud ja direktoril on õigus neid kasutada.
Mis kohtumisel ministeeriumi esindajatega veel kõlama jäi?
Tartu, Tallinna ja Pärnu haridusosakonna avalik pöördumine riigi poole oli osalt tingitud sellest, et kommunikatsioon riigi ja omavalitsuste vahel pole kõige parem.
HTMi avalike suhete osakonna juhataja Argo Kerb avaldas nädal hiljem Õpetajate Lehes arvamuse, kus tundis muret kommunikatsioonihäirete ja tõlgendusvigade pärast ja ütles muuhulgas, et riik plaanib seetõttu järgmise aasta jooksul muuta nii hariduse rahastamise kui ka aruandluse kõikidele hariduselu asjaosalistele selgeks ja arusaadavaks.
Seda seisukohta võib muidugi kritiseerida, kuna selles sisaldub tõdemus, et seni on selgus ja arusaadavus olnud puudulikud. Aga pigem võiks sellest siiski välja lugeda rõõmusõnumi, et ministeeriumis nähakse ja mõistetakse probleeme ning nendega tegeldakse. See leidis kinnitust kohtumisele järgnenud vestlusel ministeeriumiametnikega.