Kalev Vilgats: Uue aasta tavaline algus

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalev Vilgats.
Kalev Vilgats. Foto: PP

Uue aasta algus ei erinenud suurt varasematest. Sõnum presidendilt enne keskööd, ilutulestik ja vahuvein. Seekord veel vihm ja libedad tänavad.

Õigupoolest teadsime, et ega 2013. aastalt midagi oluliselt paremat oodata ole, peaasi, et ei läheks halvemaks.

Viimase 20 aasta jooksul on eestlane buumiga või buumita ikka peamiselt püksirihma pingutanud.

Uue aasta algust ilmestasid pingelised läbirääkimised Estonian Airi juhtkonna ja lendurite esindajate vahel. Läinud laupäeval olevat jõutud põhimõtteliselt uue kollektiivlepinguni, mille pidi enne allkirjastamist kinnitama veel ettevõtte nõukogu.

Ajakirjandusse pudenenust jääb mulje, et peamised vaidlusküsimused olid pilootide töö- ja puhkeajad ning töölt koondamise põhimõtted.

Viimane on eriti huvitav. Nimelt olevat siiani Estonian Airis kehtinud süsteem, et viimasena tulijad lahkuvad esimestena. See lõi eelised staažikatele pilootidele.

Ometi kasutatakse sellist põhimõtet ka näiteks Skandinaavia ajakirjanduses – last in, first out ehk viimati tulija on koondamisel esimene mineja.

Tahaks loota, et töötüli laheneb ja Estonian Air jääb lendama. Olgu või üheksasse kõige kasumlikumasse sihtkohta. Vähemalt ei näeks siis Eesti rahvusliku lennukompanii nime teiste lähiminevikus pankrotistunute nimekirjas.

Läinud nädalal olid paljudel majutajatel-toitlustajatel käed-jalad tööd täis. Ainult laisk ei tõtanud osa saama aastavahetuse turistidest. Eriti muidugi Venemaalt tulnutest, kelle pühad veel kestavad.

Pärnus jäi linnapildis silma nooremaid venekeelseid paare, kes olid talvises suvepealinnas rahu otsimas. Neile sobis siinne elutempo, õige ruttu muutu- sid omaseks söögikohad kesklinnas, kus veedeti aega lausa iga päev.

Paraku oleme soomlaste kõrval ikkagi könnid idaturismist osa saamisel, sest aega võtab nii piiriületus piiripunktide läbilaskevõime tõttu kui viisa saamine. Ometi saadab välisministeerium alati aastalõpu eel Moskvasse ja Peterburi lisatööjõudu.

Kuna see aasta pidavat tulema mullusest isegi parem, aga kindlasti mitte halvem, oleks minu soov, et rahvas hakkaks lõpuks oma nahal seda hästiminekut tundma. Selleks peab vähenema ebakindlus homse ees. Vajame suuremat kindlustunnet ja sellesse peaks panustama nii riik kui tööandjad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles