Tõnis Türk: Tõukoera valikut määrab tihti mood

Tõukoera valikut määrab tihti mood. Foto: Ants Liigus

Sihiteadlik organiseeritud tõukoerakasvatus Pärnumaal sai mullu poole sajandi vanuseks ja tänavu möödub 40 aastat esimese tõukoerte näituse korraldamisest Pärnus. Pärnu piirkondlik koerakasvatajate klubi tähistab topeltjuubelit 2. veebruaril Strandi hotellis konverentsiga “Koer tänapäeva ühiskonnas”.

Pärnu piirkondliku koerakasvatajate klubi juhatuse esimees Tõnis Türk: millest on kerkinud vajadus tähistada tõukoerakasvatajate juubelit ajurünnakuga?

Pool sajandit on küllalt pikk aeg, et muuta nõudeid ja ootusi, mis ühiskond koerakasvatajatele esitab. Ajas muutuvad koerakasvatajategi soovid ja eelistused tõugude valimisel. Kõik see määrab, kuidas koerad sobituvad ühiskonda, kuidas koeri koolitada, et loomad inimestega läbi saaksid ja inimesed nendega toime tuleksid.

Nõukogude ajal pidi koer olema tige, murdma vastast, mis oli koolituse aluseks, ja riik toetas teenistuskoerte pidamist. Nüüd on maailmas levimas hoopis imeväikeste koerakeste mood, keda daamid kannavad käekotis kaasas nagu aksessuaare.

Kas koerte moed muutuvad kiiremini nende looduslikust elueast?

Tänapäeva koerad ei ela kuigi vanaks, keskeltläbi 7–8 aastat. Mis puutub koerte moodi, siis kui aastate eest näidati meil Lassie filmi, oli terve Eesti kollisid täis, kõik lapsed tahtsid just sellist koera nagu Lassie. Siis tulid 1990. aastad, kus pätte oli palju ja inimesed hakkasid grupiti rikastuma ja moodi läksid kurjad rotveilerid.

Siis hakkas telerites jooksma film politseikoerast Rexist, kohe muutus popiks Saksa lambakoera pidamine, nüüd hakkavad kääbustõud moemaailma vallutama … Teine suur mood on praegu taksikoerad, kelle kohta öeldakse, et väike küll, aga suure looma iseloomuga.

Miks inimesed ostavad endale kalli koerakutsika, kes kasvades sööb pere paljaks ja kelle pidamine sunnib inimesi tegema asju, mida võib-olla alati teha ei tahakski?

Koera kasvatada võtmise teema on väga tõsine. Koera ei tohiks kunagi võtta ainult lapse rõõmuks, tema pealekäimisel. Koera ei sobi kinkida, kui inimene pole selleks soovi avaldanud. Koera soetamisel peab hoolikalt mõtlema, milleks koera vajatakse: seltsiks, jahiks, õuevalvuriks?

Eesmärgist peaks lähtuma tõu valik, millest sõltub koerapidamise majanduslik ja olmeline külg. Kui see kõik on mõttes läbi mängimata, tekivadki probleemid ja koerte varjupaik saab täiendust.

Tean juhtumeid Tallinnast, kus varjupaika on toodud kalleid tõukoeri ja vähemalt ühel juhul jäeti varjupaiga värava taha koer koos tõudokumentidega – saaks vaid loomast lahti.

Keda 2. veebruaril konverentsile ootate?

Konverents on kõigile avatud ja tasuta. Kohale ootame klubi praegusi ja kunagisi liikmeid. Meie uks on külalislahkelt avatud kõigile, kes tunnevad koerte vastu huvi. Kindlasti tasuks tulla neil, kes kaaluvad koera pidamise võimalust, sealhulgas lapsed, kes võib-olla kauplevad oma vanematelt koeraluba, sest kindlasti teeme konverentsil juttu koera valimisest.

Räägime sellest, millega tuleb koera pidamise juures arvestada, ja muutustest igapäevaelus, mis koera koju toomisega vältimatult kaasnevad.

 Meie konverentsi läbiv teema on, kuidas sobitada koer linnaoludesse ja maakodudesse, kokkuvõtlikult koerte pidamisest ja koolitusest.