Katrin Zagorski: Parem kortnapühkija katusel, kui tahmapõleng korstnas

Lääne päästekeskuse Pärnumaa ennetaja Katrin Zagorski. Foto: Lääne päästekeskus

Külmade saabudes teab iga kodu peremees, et sooja saamiseks on vaja ahju kütta, paraku kipuvad mõned kütmise põhitõed ununema.

Selleks et ohutult sooja saada, peavad küttekolded olema õigesti hooldatud ja töökorras. See töö tuleks planeerida juba kevadesse, siis saab avastatud vead suvisel ajal hõlpsasti parandada. Kui aga korsten on siiani pühkimata, tuleb see töö kiiremas korras ette võtta.

Viimaste nädalate jooksul on päästjatele tööd andnud mitmed tahmapõlengud. Toon siin mõne näite.

15. jaanuaril kell 15.43 anti päästjatele teada, et Audru vallas Kabriste külas talumaja korstnas pragiseb ja suitseb. Päästjate saabudes selgus, et põlenud oli katla korsten, päästjad kontrollisid sündmuskoha üle ja andsid korralduse kutsuda korstnapühkija.

9. jaanuaril kell 13.46 kutsuti päästjad Pärnu linna Kopli tänavale, kus korstnajalas oli tahm põlema läinud. Päästjad selgitasid välja, et eramaja soojamüüris on tahmapõleng ja kustutasid selle pulberkustutiga. Päästjad keelasid küttekolde kütmise seniks, kuni korstnapühkija on korstna puhastanud.

8. jaanuaril kell 18.00 kutsuti päästjad Vändra valda Kergu külla, kus helistaja teatel paistsid korstnast leegid. Päästjad kontrollisid pööningu ja korstna üle, tegemist oli tahmapõlenguga, omanik jäi olukorda jälgima.

Need väljakutsed oleksid olemata, kui kinnisvaraomanik oleks viitsinud korstnad ja lõõrid õigel ajal puhastada lasta.

Eramaja omanikud võivad oma küttekolde hoolduse ise teha, kui olemas oskus ja korstnapühkimisvahendid. Naabrimeest aga oma maja katusele lubada ei tohi, sest vastutuse oma korstna eest võtab vaid maja peremees ja sama kehtib korstnapühkimistööde suhtes.

Kord viie aasta jooksul peab eramaja omanik kutsuma kutselise korstnapühkija, kes annab tehtud tööde kohta akti.

Küsi infot

Kahe ja enama korteriga majades tuleb kutseline korstnapühkija kutsuda igal aastal. Soovitan seda teha kohe pärast kütteperioodi lõppu, kuna siis on rikke avastamisel kogu suvi aega remonditöödega tegelda ja siis on tahmast ja nõgist korstnatki kergem puhastada. Korstnapühkijal peab kaasas olema peale õnnetoovate nööpide ka kutsetunnistus, mida majaomanikul on õigus kontrollida.

Kui teil veel päris oma korstnapühkijat ei ole, aitab valiku teha päästeala infotelefon 1524, sealt saab küsida kontaktandmeid ja vastuse leiavad muudki tuleohutust puudutavad küsimused.

Kui korsten on hooldamata jäänud ja tahm korstnas põlenud, päästjad selle kustutanud ja üle kontrollinud, siis on külla oodata päästekeskuse menetlejaid. Nemad kontrollivad põlengu järel küttesüsteemide hooldusakte. Kui neid ette näidata ei ole, alustatakse asjaolude väljaselgitamiseks väärteomenetlus, mis majaperemehe jaoks võib lõppeda rahatrahviga. Kuid ega korstnat tule puhastada päästekeskuse, vaid ikka enese ja pere turvalisuse jaoks.

Päästjad ei tegele vaid tahmapõlengutega. Külmemate ilmadega sagenevad väljakutsed, mis on tingitud ülekütmisest. Kütta tuleb mõõdukalt, ühe ahjutäie kaupa, lastes ahjul vahepeal jahtuda ja kütmine tuleb päeva peale jaotada. Kuna korsten on alguses külm, siis suur kuumus kahjustab kogu küttesüsteemi ja lühendab küttekolde eluiga.

Kindasti ei tohi küttekollet jätta ilma järelevalveta küdema. Ahju või pliidi siibri sulgemisel tuleb kontrollida, et tuli oleks kustunud, sest liialt vara suletud siiber toob kaasa vingu sattumise tuppa. Ving on lõhnata ja värvita gaas, mis on uinutava toimega ja seda aitab avastada vinguandur, tavalisest suitsuandurist siinkohal kahjuks abi ei ole. Vinguanduri soetamisel ja selle paigaldamisel jälgige paigaldusjuhendit, soovitame vinguanduri paigaldada magamistuppa voodipeatsi kõrgusele.

Andurgi tuleks üle kontrollida

Palju on inimesi, kes sooja saamiseks kasutavad elektriradiaatoreid ja -puhureid. Nende seadmete kasutamisel olge hoolikas ja neid ei tohi mingil juhul riidega kinni katta. Seade tuleb kodust lahkudes välja lülitada ja jälgima peab tehasest kaasa antud kasutusjuhendit. Vältima peab pikendusjuhtmete kasutamist ja elektrisüsteemi ülekoormamist, sest väikestestki möödalaskmistest saab aasta jooksul kahjustada väga palju kodusid.

Lõpetuseks veel kontrollige, kas lakke paigaldatud suitsuandur ikka on laes ja töökorras. Võib-olla on see ununenud kapile või on patarei tühjaks saanud. Kas olete testinud selle töökorras olekut ja sellelt hellalt tolmu pühkinud? Suitsuanduri testimine on lihtne, vaja on teha vaid väike virgutusharjutus lae all ja vajutada paari sekundi jooksul suitsuanduri testnuppu.

Meeles peaks pidama, et iga väike asi, mida teete ohutuse tagamiseks oma kodus, aitab vältida sattumist kurba statistikasse, mida igal aastal meedia vahendusel kuuleme ja näeme.